Punane elavhõbe

Punane elavhõbe
2010, Eesti
R: Andres Puustusmaa
O: Juhan Ulfsak, Märt Avandi, Peeter Oja, Mait Malmsten, Kristjan Sarv


Punane elavhõbe
2010, Eesti
R: Andres Puustusmaa
O: Juhan Ulfsak, Märt Avandi, Peeter Oja, Mait Malmsten, Kristjan Sarv

Oscarid omanikud leidnud, on aeg tõmmata ka siinses blogis mõtteline joon alla filmiaastale 2009. Eelneva pildi, kus kujutatud kolme enim kõneainet pakkunud teost, juurde oleks sobilik lisada, et “Avatari” siinkirjutaja aasta kahekümne parema seast ei leia. Olgu ühtlasi ette ära öeldud, et välja jäi veel mitu ohtralt auhinnanominatsioone teeninud teost.


Kui lisada veel paar üldisemat sõna, siis siinkirjutaja arvamuse kohaselt oli tegu ülehinnatud filmide aastaga. Oma väärtusest enam tähelepanu ja kiitust kogusid nii mainitud “Avatar", Canne’is pärjatud “Janu", Tarantino “Vääritud tõprad", slummidraama “Precious", prominentse filmikriitiku Roger Eberti lemmikute hulka kuuluv “Halb leitnant” ning kohati-tundus-et-kõigi-uus-lemmik-naljafilm “Pohmakas".
Edetabelist napilt või pisut vähem napilt välja jäänud, ent siiski tähelepanu väärt filmide postreid mahub tosina jagu, nagu lugejad näha võivad, ka sissejuhatuse illustreerimiseks. Tabeli enda puhul on eelmisest aastast aga muutunud nii palju, et ära jäid põhjendused, miks konkreetne film pole kõrgemal kohal, kui ta, noh, on. Miks? Sest liiga tihti tundus veidrana otsida heade filmide juurde defineerivaid miinuseid.
Juhuks kui kellelgi peaks tekkima küsimus, miks tabelis on paar filmi, mida võis näha juba 2008. aasta PÖFFil, olgu lisatud, et antud aasta sees arvestamisele läksid teosed, mis tootjariigis või ühes neist ilmunud kinolevisse aastanumbri 2009 sees. Seetõttu jääb järgmise aasta nominentide sekka näiteks kodumaises filmisõprade ringis ohtralt tähelepanu pälvinud “Enter the Void". Kvalifitseeruvatest filmidest on aga nimekamatest kaemistootavad veel “Vallaline mees” ja Hispaania filmiauhindadel võidutsenud “Kong 211″. Ning viimaseks - kuivõrd igasugune tabeldamine-hindamine on subjektiivsemast subjektiivsem, paluks järjestust mitte üleliia kanooniliselt võtta. Nagu ka hindeid. Suur tänu.


Järgneb filmiaasta 2009 Malcolmi top 20.

The Lovely Bones
(Minu armsad luud)
2009, USA
R: Peter Jackson
O: Saoirse Ronan, Mark Wahlberg, Rachel Weisz, Rose McIver, Stanley Tucci, Susan Sarandon
The Book of Eli
(Eli raamat)
2009, USA
R: Albert Hughes, Allen Hughes
O: Denzel Washington, Gary Oldman, Mila Kunis, Ray Stevenson, Jennifer Beals, Tom Waits
Eli, korrektses tõlkes Eeli, seikleb mööda postapokalüptilist tühermaad, kotis viimane säilinud Piibel. Jumalik hääl on määranud talle ülesandeks suunduda sellega läände, kui teele jääb paheline Carnegie, kes minevikus niivõrd suurt võimu kandnud raamatut iga hinnaga endale soovib. “Eli raamat” jääb mõneti halli tsooni, olemata piisavalt sügav, pretendeerimaks filosoofilisele toekusele, panustamata samas märulile ja madinale, omandamata seega ka madmaxilikku tempokust ja rajukust. Audiovisuaalselt ja puhttehniliselt meistritöö, sisuliselt siiski meelelahutus, aga sellena igas mõttes kvaliteetne. Muidugi, teogloogilised-filosoofilised implikatsioonid jäävad pinnapealseteks, ent selle korvavad Washingtoni ja Oldmani teineteist täiendavad tasemel rollisooritused, loomaks asjalikke karaktereid. 7/11

The Breath
(Hingetõmme)
2009, Türgi
R: Levent Semerci
O: Mete Horozoglu, Birce Akalay, İlker Kızmaz

The Imaginarium of Doctor Parnassus
(Doktor Parnassuse imaginaarium)
2009, Inglismaa/Kanada/Prantsusmaa
R: Terry Gilliam
O: Cristopher Plummer, Lily Cole, Andrew Garfield, Heath Ledger, Johnny Depp, Jude Law, Colin Farrell, Tom Waits, Verne Troyer
The Cove
(The Cove - Mere verine saladus)
2009, USA
R: Louie Psihoyos
Aasta räägituim-kiidetuim dokumentaalfilm Jaapanis aset leidvast varjatud veresaunast delfiinide peal, selle ümber rasvunud ärist ning aktivistidest, kes maksku mis maksab püüavad võika süsteemi toimimise avalikkuse pilgu ette tuua.
Põhjendatud on nii negatiivne kriitika kui auhinnad. Tegu on ühepoolse, kallutatuvõitu ning emotsioonidele rõhuva süüdistusega. Samas eitamatul kombel visuaalselt haarava, olulise ja klassikalise dokumentalistika kõrval mängufilmilikult põneva jutustusega, mis vaatamata sisulistele puudustele räägib oma loo väga mõjuvalt. Kirglik ja julge lähenemine ning seaduse piirest väljaspool tegevus lisavad niigi tasemel filmile ohtralt kordumatuid kaadreid. 9/11

Where the Wild Things Are
(Kus metsikud end peidavad)
2009, USA
R: Spike Jonze
O: Max Records, Catherine Keener, James Gandolfini, Paul Dano, Catherine O’Hara, Forest Whitaker, Michael Berry Jr., Chris Cooper (hääled, v.a. esimesed kaks)
The Black Balloon
(Must õhupall)
2008, Austraalia
R: Elissa Down
O: Rhys Wakefield, Luke Ford, Toni Collette, Erik Thompson, Gemma Ward
Thomas on esmapilgul tavaline 16-aastane poisslaps, ent tema elu varjutab tormiline kodustoimuv. Lisaks veidi kiiksuga autoriteetsele isale ning lapseootel emale on peres autistlik ja vähekontaktne vend Charlie, kelle ootamatud ja tihti šokeerivad teod Thomase parimaidki plaane mokka kipuvad keerama.
Austraalia kliimas kulgev heledavärvilise pildikeelega film räägib usutavalt loo kirjeldatud situatsioonis normaalse elu ja nooruse võimalikkusest. Tegu on ühtaegu raskeid küsimusi kompava draama, aga ka romantilise kaldega noortefilmiga. Õnnestub ta ühtaegu mõlemas, peamiselt tänu hästi välja joonistatud ning sümpaatsetele karakteritele. Eriti hiilgab näitlejatööga loomulikult Luke Ford stiihilise Charliena. 8/11
Law Abiding Citizen
(Seadusekuulekas kodanik)
2009, USA
R: F. Gary Gray
O: Jamie Foxx, Gerard Butler, Colm Meaney, Bruce McGill, Viola Davis
Võika röövmõrva käigus naisest ja tütrest ilma jäänud mees, keda mängib Gerard Butler, võtab seaduse keerdkäikudesse uppunud kohtuprotsessi järel õigluse enda kätesse, tõotades kättemaksu nii süüdlastele kui kõigile süsteemi mutritele, kes ei suutnud esimestele kohast karistust määrata. Keskne vastasseis tekib Jamie Foxxi mängitud ringkonnasüüdistajaga, kes ühe kurikaelaga tolle vabastanud kokkuleppe tegi.
Miinuspoolelt on tegelaste motiivide välja joonistamisel mindud lihtsustuste teed, sama kehtib erinate moraalsete valikute kohta. Tasakaaluks on film lavastatud parimate põnevike eeskujul haaravalt ja jõuliselt, olles seega küllalt pingeline. Tõsiseks sotsiaalkriitikaks jääb aga mainitud põhjustel vajaka ning seega korralikust meelelahutusest kõrgemale ei pürgi. 6/11
:: Next >>