
Tere, sõbrad!
Sedapuhku pühendan halu Kaitseressursside Ametile. Nad saatsid mulle, nagu paljudele teistelegi, armastuskirja. Armastus, kuigi palav, on kahjuks ühepoolne. Niisiis tuli elektrikale blues‘i-häälestus peale kruttida ja veidi laulu lüüa. Kujutage ette, et lahinguväljal tammub tüüp, kes üürgab megafoni Viidingu sõnu:
liugleb tuules nagu leht
see, mis saadab, ongi saatus
ikka õiglane ja eht
oma hinge ei või müüa
kuri ilm las udutab
ainult seda omaks hüüa
mis su hinge puudutab
sina jõuad kaugemale
kuni kord ka ise oled muld
üks on tõde - mingi vale
ei saa kustutada igavese tõsielu tuld
Järgmisel lehel (ehk SIIN) veel tiba eestlasi, kes haltuura korras filmimaastikul leiba teenivad. Eelmine posu asub SIIN.
Pages: 1· 2

Tere, sõbrad! Sedapuhku prantsatab mõttelõkkesse omajagu muusikat. Lauluga alustakski. Pealkirja(de)l klikkides pudiseb mp3 kah kätte.
Järgmistel lehekülgedel leiate:
2. Tuntud eestlased teevad haltuurat ja löövad kõrvalosades kaasa maailmakuulsates filmides.
3. Veel kodukootud muusikat, mis vahepeal purki püüda on õnnestunud.

Tsiteerides Mihkel Kärmast: “Tervist, sõbrad!” Hakkasin ajaviiteks ülalolevat kollaaži nikerdama ja avastasin, et tegelikult on halg koos; et üks uus lauluke kõlab hiljuti kirjutatud tekstijupiga hästi kokku. Esimene neist on taaskord ingliskeelne. Ja võib-olla ütleks Jaak Johanson minugi kohta “musträstas, kes püüab mobiiltelefonide hääli järgi teha". Ilmselt olen ma sellise musträsta sugemetega. Liiati siis, kui juba salvestatu viimistlemisel laiskus laialt haigutab. Aga laulusõnad jooksevad just selles keeles sisse. Vähemalt proosa ja luulega on õnneks teised lood. Veel.
Pealegi, eesti keeles on juba ilusti lauldud küll: SIIN
Igatahes, laulu pealkiri on taas link mp3-ni. Tirige terviseks, kui selline kuulamine vähegi passib. Kusjuures teatud nüansside tõttu helitöötluses on seda lugu vast kõige mõnusam kõrvaklappidega kuulata.
the undestroyable man is walking alone in the city lights
he’s seen his share of nights like this
he’s seen his share of fights
he’s seen the eyes of each one of those guys
tryin’ to fool others with their guise
and tryin’ to hide from the fact that inside
it’s all just a game we made
a single year is just a heartbeat
just another throb
he’s seen his share of revolutions
of love and angry mobs
the sea has spat out sand and shells
to be eaten yet once more
the man has sat out heavens and hells
to find them all a bore
it’s all just a game we made
all the hate and pain
kings and their reigns
will go away
once you shut your eyes
in the summer rain
feel the beads become waves
and lead astray
everything that’s manmade
feel it shape the known
but the knower won’t go
anywhere
there’s nothing to fear
you’ve always been here

Sedapuhku praksub mõttelõkkes järjekordne juubelihalg, mille suitsus on noodi- ja päevikuridu. Nimelt selgus uurimisel, et tegin Tartus veedetud aastakese jooksul pea 40 lehekülge märkmeid. Pärast kõhklemist panin kokku napi valiku, mis jaguneb järgnevatel lehekülgedel kolme kategooriasse: “Õnnis kooselu” (lk 2), “Unenäolised killukesed” (lk 3) ja “Suvine lunastus” (lk 4). Viimaks võib viiendal leheküljel lugeda eriskummalisest suhtekolmnurgast, mis mõne kuu eest, ja vaid loetud minutiteks, vanalinnas moodustus. Ainult selleks, et kohe jälle laiali hajuda, mõneks uueks kujundiks lõputus voos.
Igatahes võib siit halust leida nii mõndagi isiklikku, kuid eelkõige inimlikku. Kui ma neid ridu kirja poleks pannud, arvaksin ehk siiamaani, et minu junnid lõhnavad magusamalt kui kellegi teise omad. Aga võta näpust. Väga raske on elada, kui ennast kõigest lahku mõtled. Õpetas tudengielu. Õpetasid unenäod. Mõnikord oli mahti ka vastava kuupäeva alla meeldetuletus kirjutada. Vahel olen jälle piki piilumist saanud, aga mõne reha peale pole enam astunud.
Juubelihalu avanud kollaaži nokitsesin valmis, mõeldes ta illustratsiooniks loole, mida kohe ajaviiteks kuulata võite. Kui seejuures melu ja mõte mekivad, pääseb mp3-ni traditsiooniliselt loo pealkirjal klikkides. Kuulake ise ja andke sõpradelegi märku, kui see neile meeldida võiks.
I am a sailor
floating downstream
I am a smoker
smokin’ my weed
I am a gunsmith
casting the seeds of evil in me
and I am the ocean
of long forgotten dreams
Ref:
no need for goodbyes
my whole life’s been a lullaby
hey-hey, goodnight-goodnight
will you shut the light
inside my mind
I am a seeker
searchin’ my dreams
some need their beaker
as full as can be
but the old oak tree
once whispered to me, silently
the wine they are drinking
leaves them empty and mean

Kuna veerand aastat on mõttelõke vaid hõõgunud, sai juubelihaluks lausa kännujurakas, mis - talveootuses veidi niiskena - süte otsas susisema hakkab. Taeva poole kerkivas suitsus on jutukesi ja laule, mida kindlasti ei pea ühe korraga sisse hingama. Aega on maa ja ilm. Kena lugemist, armsad inimesed.

