Mõttelõke

Minu isa ja onu olid täitsa agarad rännumehed. Kuuekümnendatel põrutasid otsejoones läbi Venemaa ja loksusid mööda Põhja-Jäämerd tagasi. Loomulikult oli kaasas ka fotoaparaat. Nende pildipauna puistates tekkis isu eredamaid hetki jagada. Pildil klikates saab neid loomulikult suuremalt vaadata - ei pea luupi otsima!

... »

Hea sõbra Karli tormilistel toimetustel olen silma peal hoidnud umbes aasta jooksul. Teen seda edaspidigi. Ning kui tundub, et mingi ring on täis saanud, tõmban otsad kokku, ja siis saab juba Mõttelõkke leekides näha, mis inimene see Karl on, millist elu elab… või kas seda üldse saabki ühe filmiga kokku võtta… Seniks võin teid kostitada pisikese linnupettega:

Tänan taas kõiki Mõttelõkke toetajaid! Teie olete selle ning ka kõikide tulevaste filmide-raamatute-saadete-laulude nähtamatu, aga vägagi tõeline vundament. Kes tunneb, et tahaks-saaks ses osas samuti kaasa lüüa - hüppa pardale, armas inimene! Mina omalt poolt garanteerin, et Sinu raha saab viimse euroni kulutatud, ole mureta :)

Muusika vallas on mind tabanud pisemat sorti õud ja põud ning kõik alustatu kipub pooleli jääma. Ootan juba tükimat aega üht tükki, mis oleks see, sest kui pole see, pole mõtet niisama pillikeeli ja häälepaelu kulutada. Aga see ootab kah.

Õnneks ei saa ma sama öelda oma järgmise raamatukese kohta, mille kirjutamine edeneb päris ilusti ning mis võiks trükivalgust näha sel suvel. Sellega on täiendust oodata kodumaise kirjandusmaastiku maagilise realismi mägedele (küngastele?) ning tegevuspaigast annab vast aimu alljärgnev illustratsioon. Kusjuures sedapuhku mõtlesin oma tekstile ise pildid juurde joonistada. Antud kirjatüki juures on lihtsalt kahjuks või õnneks möödapääsmatu, et niipalju kui võimalik, tuleb ise teha. Eks aja eesriide kerkides selgub, kuidas see viimaks õnnestub. Ootan äreva õhinaga. Igatahes üht lehekülge hakkab raamatus saatma umbes taoline pilt:

Ühel kenal päeval lihtsalt marssisin kunstipoodi ja nõudsin kõike, mida maalimiseks vaja. Müüja muigas oma tsunftimuiet, aga ladus asjad letti.

Tänaseks on valmis 3 õlimaali ning soovitan kõigil, kel põues maalimise isu tuigatanud, samuti poodi marssida - värvidega möllamine on äärmiselt teraapiline! Kusjuures - kui peene pintsliga piirjoont vead, on pea tühi ning ainsaks ajaks nüüd ja praegu. Nii et maalimistarvete hinna sees on tasuta meditatsioonitunnid. Eriti kui värvilahustil kork pealt ununeb.

Piltidel klikkides jõuate nende ülisuurte versioonideni (originaalmõõt, aga 300 DPI). Ühesõnaga: kel isu, saab mistahes pildi välja trükkida ning see jääb väga ilus, eriti giclée-trüki puhul.

“Koht, kus ma surin”
Õli lõuendil, 22 x 16 cm

Planeet neelab me apse andestavalt ja inimlikust lollusest maamulda kistud haavade peale on kasvanud kohev klorofülline korp. Aga kõik jääb kuskile alles. Kas sõda on läbi või käib ta veel?


“Preili Soomaa ootab”
Õli lõuendil, 16 x 22 cm

Pildi halli tonaalsuse taustal mõjub vihmavarjuga naine suisa psühhedeeliliselt ning äratab kiriku kindlapiirilisusest väljunud mungas ilmselget huvi. Võib-olla on vanad tuttavad?

* Sóma on india veedades kirjeldatud võlutaimekese nimi, mille kohta Gordon Wasson püstitas (kuuldavasti kahtlase väärtusega) hüpoteesi, et tegemist on kärbseseenega.


“Sünd - kas hirmus üllatav või üllatavalt hirmus?”
Õli lõuendil, 16 x 22 cm

Ei oskagi ära otsustada.

Otsin üksinduse uusi maitseid,
vahel virgeid, vahel vaikseid,
alaliselt kahepaikseid…

On rõõm teha lõpuks avalikuks dokumentaalfilm “Kohtumine mormoonidega". Teost saab vaadata järgnevale lingile siirdudes:

Sisututvustus:

Eesti suuremate linnade tänavatel võib kohata halli massi seast välja paistvaid heatujulisi enam kui korralikult riietatud noori mehi ja harvemal kombel naisi, kes püüavad möödujatega juttu teha või ilmuvad lihtsalt nende uste taha. Tegu on Ameerikast pärit Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku ehk Mormooni misjonäridega, kes omal kulul ja vabal tahtel kaks aastat välismaal usku kuulutades veedavad. Mis kirik see selline on ja kes on need inimesed, kes oma nooruse parima aja perest ja sõpradest eemal veedavad? Milline sõnum on neil meile edastada? Ja mida on eestlastel anda kaasa neile? Sellele ja paljule muule püüab valgust heita käesolev dokumentaalfilm, kus saavad puudutatud nii kirik ja sealsed tegelased, misjonäride igapäev, mormooni usu vastuolud, misjoni põhjused, aga ka Veljo Tormis, Juhan Liiv, Mustamäe eneseteadmata jumala sõna ootavad elanikud ja lõppude lõpuks me kõik.

Kõigile huvilistele head vaatamist-kaasamõtlemist!


Nõndaks siis. Tõestuseks, et oma napi aru, paberi, liimi ja kääridega saab tänapäeval üht-teist teha, mida teistegagi piinlik jagada pole.

Aitüma kõikidele, kes abistasid!