Mõttelõke

Tere taas, sõbrad! “Uneleja” podcast on pooleteisttunnise pikkuse oksakese võrra kasvanud. Sedapuhku teemaks “Mütoloogiline mükoloogia ja köiel kõndimine”. Teadupoolest käivad ju inimelu ja psühhoaktiivsed taimed koos nagu särk ja perse, niisiis oleks vahva neid teemasid veidi arutada, näiteks võluseente ja karumustika toel.
EXVELJRP
Sedapuhku mainin saates ka paari pilti. Olgu siinkohal lingid, et oleks lihtsam aru saada, kui ma mulisen:

1. Plaincourault’ kloostrist.
2. Sant Sadurní kirikust.
3. Canterbury psalmikogust.
4. Hildesheimi püha Miikaeli kirikust.
+ Varakristluse ekstaatilisi juuri ajab taga ka Philip K. Dick oma viimaseks jäänud romaanis The Transmigration of Timothy Archer.
+ Saate alternatiivne illustratsioon.

TÄHELEPANU! Normaalne inimene kuulab “Unelejat” kõrvaklappidega - kui Te ei kuule saate algul kassi nurrumist, on võrrandi ühel poolel liiga vähe kõrvaklappe. HOIATUS! Reisil tehakse miljoniaastaseid hüppeid ning nende kõrvale mõtiskletakse viimaks, kuidas kõiksugu muutunud teadvuse seisundites kindel jalgealune säilitada, kuidas köiel kõndida. Võib-olla sedagi, kuidas surematuks saada. Kaebuste püsimise korral konsulteerige arsti või apteekriga.

NB! Kel isu, tirige saade alla, muhe rongi- või bussisõidu kõrvale kuulata: UNELEJA #4. Aga kes tahab siinsamas, Mõttelõkkes teele asuda, klikaku saade käima ilmapuus tolknevate võrkude vahelt. Et seda teha, soovitan kasutada mõistlikku browserit.

Kui mõtted sümpaatsed, jaga neid sõpradegagi või astu julgelt Mõttelõkke püsitoetajate ridadesse - õnnelike poole rändavad aeg-ajalt tänupakid + igale Mõttelõkke püsitoetajale minu järgmine raamat otse postkasti! (Kui selleks ajaks pardal oled.) Sinu kuldnad investeeritakse õigusse-õiglusse, kaunite kunstide viljelemisse ning loomulikult ainult kõige paremasse veini ja kartulisalatisse, mis kohalikul keldripoel pakkuda.

Aitäh!

Minu isa ja onu olid täitsa agarad rännumehed. Kuuekümnendatel põrutasid otsejoones läbi Venemaa ja loksusid mööda Põhja-Jäämerd tagasi. Loomulikult oli kaasas ka fotoaparaat. Nende pildipauna puistates tekkis isu eredamaid hetki jagada. Pildil klikates saab neid loomulikult suuremalt vaadata - ei pea luupi otsima!

... »

Teise Suure Mõttelõkke Pakikese Loosi võitjaks osutus…

Taavi Hallimäe

Palju õnne! Aeg mõelda, millist maali endale SIIT tahaksid. Mina mõtlen, mida pildikõrvaseks pakkuda. Pelmeene ja viina? Pearolli Mõttelõkke Lühifilmis? (Jah, sellisegi tegemise plaane olen viimasel ajal mõlgutanud.) Anna teada, Taavi! Selgituseks teistele: Taavil Mõttelõkke tekstimaterjalist puudust pole, nii et standardse tänupaki asemel tuleb midagi kavalamat välja mõelda. Kel huvi, siis sedapuhku kulges loosimine nii:

(videofail 22 MB)

Uuendus (14.03.13): Teine Suur Mõttelõkke Pakike sai võitjale üle antud. Osa sellest toetub karahvinile, osa loksus eelmainitud jooginõu sees ning tiba jõudis taldrikulegi.

(Üli)anonüümseks jääda soovinud Taavi Hallimäe rahulolu on läbi pikslite aimata.

Kelle kaudu?

Igal päeval paiskub pilvi poole palveid palavaid,
et armas jumal, kui sa saad, siis lükka pilved lahku maal,
et sünniks palju vähem paha
- ning kui saad, siis ainult head -
ja kui mind kuulsid, isiklikult, palun paita minu pead.
(Aitäh!)

Kelle kaudu?
Kelle kaudu paitan päid,
kui käed teil tunnevad vaid relvade ja riste raudu?

Armas jumal, aita neil, kes kaugel sinust, mõista sind;
et kohtaks õpetajaid, häid, teel nad,
noh, näiteks kasvõi mind…
…ja aita jutlustada, kuidas mõne suure patu hind
saab olla ainult patustaja veres puhtaks pestud rind!

Kelle kaudu?
Kelle kaudu aitan sind,
kui suu sul salamisi vaid haub sõpradele haudu?

Igal päeval paiskub pilvi poole palveid palavaid,
et jumal küll, no mis sa ootad, aita oma alamaid.
Aita mind ja minu maad,
kes samas paadis minuga on merehädas,
anna käed, me seis on sant,
kas sa ei näe?

Kelle kaudu?
Kelle kaudu ma teid näen,
kui kõik kole kui ka kaunis kohe silma kinni jääb teil…

Väga tänan kuulamast, armsad sõbrad! Tõesti arvasin, et muusikakraanid on pikemaks ajaks kinni roostetanud, aga eile varahommikul see lauluke minu juurde igatahes tuli, täiesti ootamatult. Väga meeldiv üllatus loomulikult! Tegelikult kõlab see lugu veidi kokku ka hiljuti puhkenud poleemikaga, et kas hümni viimast salmi tuleks ikka tänapäeval laulda või mitte. Mina ütlen ainult niipalju, et see, mis jääb salmide vahele, on tähtsam kui hümn ise. Ehk siis: kultuur pole mitte laulupidu, vaid EELKÕIGE kõik see, mis jääb kahe laulupeo vahele. Nii et kui midagi muuta, siis seelikumustrid ja tantsusammud pole nimekirjas kindlasti kõige prioriteetsem asi. Kusjuures see nimekiri on ju viimaste aastatega tohutult pikaks veninud - kindlasti on seal midagi, mis vajab kiiremas korras uuenduskuuri kui hümn. Meenuvad mõned ministrid ja loomulikult “riigifirma” Eesti Energia.

Ühtlasi teatan pidulikult: juba ülejärgmisel nädalal toimub järgmine Suure Mõttelõkke Pakikese Loos, selles taas head-paremat püsitoetajatele. Kel huvi, aega loosirongi peale hüpata küll. Näiteks tegi seda paar päeva tagasi kodanik Priit. Aitüma, ja võtkem eeskuju!

Hea sõbra Karli tormilistel toimetustel olen silma peal hoidnud umbes aasta jooksul. Teen seda edaspidigi. Ning kui tundub, et mingi ring on täis saanud, tõmban otsad kokku, ja siis saab juba Mõttelõkke leekides näha, mis inimene see Karl on, millist elu elab… või kas seda üldse saabki ühe filmiga kokku võtta… Seniks võin teid kostitada pisikese linnupettega:

Tänan taas kõiki Mõttelõkke toetajaid! Teie olete selle ning ka kõikide tulevaste filmide-raamatute-saadete-laulude nähtamatu, aga vägagi tõeline vundament. Kes tunneb, et tahaks-saaks ses osas samuti kaasa lüüa - hüppa pardale, armas inimene! Mina omalt poolt garanteerin, et Sinu raha saab viimse euroni kulutatud, ole mureta :)

Muusika vallas on mind tabanud pisemat sorti õud ja põud ning kõik alustatu kipub pooleli jääma. Ootan juba tükimat aega üht tükki, mis oleks see, sest kui pole see, pole mõtet niisama pillikeeli ja häälepaelu kulutada. Aga see ootab kah.

Õnneks ei saa ma sama öelda oma järgmise raamatukese kohta, mille kirjutamine edeneb päris ilusti ning mis võiks trükivalgust näha sel suvel. Sellega on täiendust oodata kodumaise kirjandusmaastiku maagilise realismi mägedele (küngastele?) ning tegevuspaigast annab vast aimu alljärgnev illustratsioon. Kusjuures sedapuhku mõtlesin oma tekstile ise pildid juurde joonistada. Antud kirjatüki juures on lihtsalt kahjuks või õnneks möödapääsmatu, et niipalju kui võimalik, tuleb ise teha. Eks aja eesriide kerkides selgub, kuidas see viimaks õnnestub. Ootan äreva õhinaga. Igatahes üht lehekülge hakkab raamatus saatma umbes taoline pilt: