Vatikanist, geenidest ja reaalsusest

Kurdan mina siin jällegi maailma teemal.

Seekord tõmbas minu tähelepanu artikkel Päevalehe võrguväljaandes.
Nimelt on silmapaistev ja juba aastakümneid juhtiv USA teadlane Craig Venter koos oma uurimisrühmaga suutnud luua elujõulise, puhtalt laboris üles ehitatud DNAl põhineva bakteriraku.

Kui selle igas tähenduses suursaavutuse kohta mõned päevad tagasi esmakordselt lugesin, tundsin loomulikult, mis selle tähendus on: esmakordselt on inimene saanud hakkama täiesti uue eluvormi loomisega, mille kõiki käitumuslikke ja ehituslikke aspekte on teoreetiliselt võimalik ette luua. Esmakordselt on inimene loonud täiesti eraldiseisva justkui liigi. Selline uudis on vägagi võrreldav lammas Polly kloonimisega aastaid tagasi. Võrreldav ja nii mõneski aspektis revolutsioonilisem.

Ilmselt olin ma tolles momendis kas niivõrd sees või siis vastupidi, heitsin vaid uudistele kiire pilgu ja jätkasin õppimise, facebooki testide tegemise või juutuubi videote vaatamisega, et ei jõudnud tol hetkel liiga palju mõeldagi sellest, kuidas maailma “vaimsed isad” Vatikanis ja muudes usukeskustes asjale reageerida võiksid.

Kui ma oleksin sellele need paar päeva tagasi mõned mõtted pühendanud, siis ilmselgelt oleksin ma valmistunud lugema juba järgmisel päeval paavsti teab veel kelle hukkamõistvaid noomitusi, et inimene mängib jälle jumalat, etc. Sest et millegipärast kalduvad nad solvuma kui keegi nende iidset, muinasjuttudel põhinevat rolli ohustab.

Aga ei. Üllataval kombel on paavstiriik võtnud ametliku seisaku, millega kiidetakse Venteri saavutused heaks. Tõsi küll, mõningate ettevaatusele manitsemistega, aga needki kõlavad justkui 11. klassi õpilase vanemad lapsega õiendamas, et too klassipeol õlut ei jooks. Mõttetud, tühjad ja harjumuslikud.
Ühesõnaga, Vatikan ei hakkagi seekord näägutama ja õiendama, et teadlased mängivad jumalat? Kas tõesti on ka sealsed aastasadu kestnud stagnatsioonist läppunud veed kuhugi liikumas? Lootust nagu oleks, aga tundub siiski, et vastus on ei.

Vatikani põhjendus oma heakskiidule, vahendatud EPLi poolt:
Sellist rahulolu põhjendati asjaoluga, et teadlased, ei asunud kunstlikku elu looma vaid leidsid lahenduse varuosade tootmiseks inimesele.

..ja..

Vatikan soovib niimoodi rõhutada, et paavstiriik pole põhimõtteliselt geeniotehnoloogia vastane, kui käsile ei võeta embrüonaalsete tüvirakkude siirdamist, kloonimist või midagi muud, mida võib pidada kunstliku elu loomiseks.

..siin võiks olla olemas facepalmi tegev smaili. Vatikan, kes peab end pädevaks langetama hukkamõistvaid ja kiitvaid otsuseid, mida kusjuures mõistuspäratult suur hulk maailma inimestest ka oma valikutes arvestab, on oma valitud kommenteerimisalal niivõrd teadmatud, et ei saa arugi millest jutt käib. Kurb. Antropoloog ütleks vast, et “huvitav".

Uue DNAga sisuliselt uue LIIGI loomine ei ole “kunstliku elu loomine", aga kloonimine, kus kasutatakse sisuliselt sama liigi erinevate isendite DNA siirdamist munarakku, on hukkamõistetav kui jumala mängimine? Inimese (tõsi küll, võimalik, et laboris toodetud) embrüonaalsete tüvirakkude siirdamine teisele inimesele on kunstliku elu loomine, aga bakterile täielikult uue laboris välja töötatud genoomi andmine ei ole? Tundub, et kirikuisad on täielikult tänapäevast ja reaalsusest ikka täielikult irdunud.

The Vatican had praise Saturday for this week’s announcement that scientists had created the world’s first synthetic cell, calling it an “interesting result” that could help cure disease. (Sama uudis CNN’ist)
Enamuse geneetilise uurimustöö eesmärk on haiguste ravimine. Nagu ka, üllatus-üllatus, tüvirakkude siirdamise.

Miks ma sellest üldse kirjutan? Selleks, et tuua välja huvitav asjaolu: maailma üks suurimaid vaimseid (ja tõsi küll, paljuski majanduslikke) mõjutajaid ei saa üldse aru, millest räägib. Oluline on see asi sellest momendist, kus neid ka kuulatakse. Ning paraku on neil miljoneid järgijaid ja kuulajaid.

Loomulikult ei mõista ma Vatikani seisukohavõttu hukka, vastupidi. Kuid argumendid, millega seda põhjendatakse, on peaaegu sama absurdsed kui USA endise asepresidendikandidaadi Sarah Palini üritamised naeruvääristada riigi teadlaste tööd äädikakärbestega ja lubadused valituks osutumise korral teadlastelt rahastamine ära võtta. Äädikakärbsed on ühed peamised geneetilise uurimustöö katseloomad ja bakterile uue genoomi sünteesimine on uue eluvormi loomine.

Kas ma panin Sarah Palini ja Vatikani just ühele pulgale? Tundub, et panin vist jah. Noh, mis teha.
Kas ma lootsin selle kirjutisega kedagi üllatada? Loota ma ju midagi ehk võisin, aga tegelikkuses.. mitte just liiga palju.