Uudsusi

Noh, lugeja. Mina taaskord siin. Tere siis jälle.
Aega on läinud mis ta on ja konkreetset uut kirjatükki tekkinud ei ole. Vabandan alandlikult. Õnneks ei ole just väga kedagi, kes minust puudust oleks tundnud. Lohutan ennast selle raskemeelse mõttega. Kuradi hale värk, aga kui motivatsiooni ja mõtteid ei ole, siis neid lihtsalt ei ole. Kuri lugu.

Igastahes.. Varsti täitub Eksiili teine aasta. Alustasime me kuuekesi pagulastena, aga oleme kurbadel põhjustel enamuse oma ajast viiekesi maailmast varjupaika taodelnud. Nüüd, pärast kolmanda septembri suurt pleenumit, võime kindlalt öelda, et oleme saanud endale uue liikme TH näol. Tervitused ja igavene au!

..seisev ovatsioon üle viie minuti..

Lisaks uue liikme lisandumisele sain mina loa ametlikult avada oma fotoblogi. Nimelt, nagu tähelepanelikumad/parema mäluga lugejad ehk mäletavad, pidi eksiil minu jaoks algselt kandma just fotograafia väljastamise funktsiooni. Asjad on aga arenenud sellises suunas, et pildiblogi asemel olen ma hakanud ikkagi pigem tekstilisi „juppe“ siia üles riputama.
Piltide tegemise huvi ja nende kõigile näitamise edevus on minus aga niivõrd olemas et ma tunnen siiski soovi neid veelgi laiemale avalikkusele edastada (mõned üksikumad on üleval ka DeviantArti keskkonnas). Seega saan nüüd suure uhkuse ja veidikese kõhedusega avalikuks teha Alter Pilt fotoblogi, mille link on selle blogi üleval paremas nurgas. Uhke tunne.
Tõenäoliselt ei hakka ma mingi kindla aja tagant midagi üles panema, kuna nagu ka loogiline, ei kattu alati momendid, mil ma õiges-huvitavas kohas olen, mil mul kaamera kaasas on ja mil mul ka inspiratsioon taskust võtta on. Samas kui midagi sellist ette tuleb, võib oodata, et pilte tuleb üles ka selle võrra rohkem.
Minu eesmärk ei ole mitte mingil juhul avaldada pilte alltekstiga „mina ja mu sõbra koer Miisu ja kass Muki“. Mu ambitsioon on pigem autorifoto või pildikommentaari valdkonnas ja loodaks, et ma ka oma põhimõtteid ületama ei hakka. Kuigi iseenda sõnad on teatavasti kõige magusam roog.

Niisiis.. seoses sügise saabumise ja minu tagasitulekuga ausasse Tartu linna, puhun tolmu nii oma lehelt Eksiilis kui ka oma kahetsusväärselt silenduvatelt ajukäärdudelt ja hakkan taas veidikenegi mõistuskesksemat elu elama.

Wet kisses
AlterEgo