Malcolm

26. juuni - kaheksandikfinaal

Uruguay - Lõuna-Korea 2:1 (8′80′ Suarez - 68′ C.Y. Lee)

Silme ees igati jõukohane tee poolfinaali, läksid esimeses kaheksandikfinaalis vastamisi viimasel kümnendil Aasia jalgpalli auks ja uhkuseks kujunenud Korea Vabariik või üldsõnaliselt Lõuna-Korea ning oma alagrupis üllatavalt küpset jalgpalli demonstreerinud Lõuna-Ameerikas pidevalt varju jääv Uruguay. Raskestiennustatava favoriidiga kohtumine algas küllalt tuliselt, kui juba kuuendal minutil keerutas Chu-Young Park karistuslöögi Uruguay väravaposti. Kaks minutit hiljem sai 2002. aasta MM-il debüteerinud ja Manchester Unitedi möödapanekust Villareali ning Atletico Madridi talismaniks kujunenud Diego Forlan äärel palli, mängis kaitsja üle ning tsenderdas värava ette. Esmalt valesöödu teed minema näinud pall lendas aga mööda ebakindlalt tegutsenud väravavahist ja tervest reast kaitsjatest, otse tagaposti jooksnud Luis Suarezile, kes selle ka väravavõrku põrutas. Vastuväravat jahtima asunud korealaste dikteerimisel veeres mäng 0:0 poolajani. Viigiseis saavutati alles 68. minutil, kui värava ees eksisid omakorda Uruguay kaitsjad ja väravavaht, suutmata lüüa ära karistuslöögist tulnud palli ning lubades Chung-Yong Lee peaga löögile ning seejärel ka palli väravasse. Kui mõned minutid hiljem suutis sama mees kuldse võimaluse vastu väravavahti lüüa, tundus mängu kontroll täielikult Korea käes olema. Sellegipoolest nõelas hoopis Uruguay, kui 23-aastane Suarez nurgalöögi järel karistusala nurgas palli sai, selle otsustuskindlalt kahe kaitsja eest mööda lükkas ning siis tagaposti keerutas. Pall lendas mööda väravavahist, kolksas vastu posti ning põrkus siis väravasse, saates Uruguay ühe jalaga veerandfinaali ja fännid eufooriasse. Korealased ei andnud loomulikult alla ja 87. minutil sai hea läbisöödu Dong-Gook Lee, kes väravavahiga silmitsi saades palli tolle jalgade vahelt läbi lõi. Kerge rikošeti saanud mänguvahend veeres küll värava poole, ent piisavalt aeglaselt, lubamaks kaitsjatel olukord klaariks lüüa. Kulseid võimalusi ära kobistanud korealased pididki lõpuvile kõlades tunnistama Uruguay 2:1 paremust, mis viib kunagised kahekordsed maailmameistrid kõrgel eneseusu lainel veerandfinaali USA-Ghana paari võitja vastu.

Kaader justkui filmist - Uruguay meeskond juubeldamas koos mõlemad väravad löönud Luis Suareziga.

26. juuni - kaheksandikfinaal

USA - Ghana 1:2 (62′ pen Donovan - 5′ Boateng, 93′ Gyan)

Ghana kandis enda õlul viimase Aafrika meeskonna taaka ja võimalust minna veel kaugemale 2006. aasta üllatuslikust edasipääsust alagrupist, mille ukse taha jäi muide just USA. Ühenriikide koondise silme ees terendas omakorda võimalus vaatamata pidevast tähelepanu- ja respektipuudusest jalgpallis teist korda kolme turniiri jooksul veerandfinaali jõuda. Ghanal võttis mänguskoori avamine aega veelgi vähem kui Uruguayl mõned tunnid varem. Kevin-Prince Boateng sai ameeriklaste pallikaotuse järel keskjoonel palli, jooksis pikalt-pikalt karistusalla, võttis palli kaitsja kõrvale vasakule jalale ning põrutas sealt Tim Howardile püüdmatult värava ettenurka. USA sai oma esimese tõeliselt hea võimaluse alles teise poolaja alguses, kui Donovan andis äärelt palli kasti Altidorele, too suunas edasi Feilhaberile, ent too ei suutnud kuldset võimalust väravavahist mööda lüüa, lubades Kingstonil tõrjuda. Surve siiski jätkus ja 62. minutil lükkas Dempsey suurepäraselt palli Mensahist mööda karistusalla. Too tõukas teisel katsel palli ära võtta Dempseyt ning vali vile kohtuniku poolt tähendas penaltit. Lööma läks loomulikul ameeriklaste superstaar Landon Donovan, kes ülikindlalt paremasse posti ja sealt sisse lõi. 28-aastase mehe kolmas värav turniiril ja juba 45. koondises tähendas kauajahitud viigiseisu. Üsna võrdselt jätkunud mäng veeres 1:1 viigiseisul lõpuvileni, mis tähendas turniiri esimest lisaaega ja võimalikku penaltiseeriat. Ghanal polnud aga mingit plaani asja nii kaugele lasta. Juba kolmandal lisaminutil kaotasid ameeriklased Ghana poolel palli, Ayew lõi üsna suvaliselt kõrge söödu ette. Kahe Ameerika kaitsja vahelt võttis selle rinnaga maha väle Asamoah Gyan, lükkas endale ette ning lõi võimsalt üle vastu tulnud Howardi käte väravasse, viies Ghana 2:1 ette. See tähendas ühtlasi 24-aastase Gyani 22. väravat koondises. USA küll surus lõpus, ent toibuda enam ei suudetudki ning tunnistada tuli Ghana üleolekut ning pealt vaadata enesestmõistetavat juubeldamist. Ghana läheb nüüd veerandfinaalis kokku Uruguayga, olles ühtlasi kolmas Aafrika meeskond, kes üldse nii kaugele jõudnud ja omades võimalust olla esimene, kes kaugemale jõuab.

USA kaitsjad ei suuda takistada Asamoah Gyani, kes lööb oma kolmandat väravat turniiril, viimaks Ghanat kaheksa parema sekka.

27. juuni - kaheksandikfinaal

Saksamaa - Inglismaa 1:4 (20′ Klose, 32′ Podolski, 67′70′ Müller - 37′ Upson)

Kaheksandikfinaalide teise päevaga jõudis kätte aeg tõeliseks maiuspalaks - kohtumine kahe Euroopa jalgpalli gigandi ja ajaloolise hiigelrivaali, Saksamaa ja Inglismaa vahel. Turniirile oli Inglismaa tulnud ühena suurtest favoriitidest, alagrupis aga esinenud mannetult. Noore koosseisuga Saksamaa aga tõusnud tavapäraselt väheräägitud tugevast meeskonnast paljulubavaks ja ettearvamatuks jõuks. Inglased alustasid sama koosseisuga, mis alagrupi viimases mängus Sloveeniat võitis, Saksamaa ridades oli tagasi viimase mängu punase kaardi tõttu vahele jätnud tipuründaja Miroslav Klose. Sakslased alustasid ka selgelt aktiivsemalt. 5. minutil andis Schweinsteiger suurepärase ettesöödu Özilile, kes sai raske nurga alt löögile, ent suunas selle väravavahi jalgadesse. 20. minutil andis Neuer pika väljalöögi väravast. Pall lendas kõrgelt üle selle lendu täiesti valesti hinnanud inglise kaitsjate, neist viimane, Upson, lubas Klosel enda ette trügida. MM-idel juba 11 väravat löönud mees suutis kukkumise pealt ka löögi sooritada, suunates palli vastu tormanud Jamesist mööda tagumisse väravanurka. Tabloole ilmus seega 1:0 eduseis Saksamaale jalgpalli sünnimaa vastu. Tegu oli ühtlasi Klose 50. väravaga 99. koondisemängus. Säratult esinenud inglased ei suutnud sakslasi pidurdada ning 30. mintuil sai Klose Mülleri söödu järel uuesti Jamesiga vastamisi, ent too suutis seekord jalaga tõrjuda. 32. minutil mängisid Özil, Klose ja Müller keskväljal fantastilist söötu, mille tulemusel viimane läbijooksule pääses. Segaduses kaitse vahelt lükkas ta palli täiesti vabaks jooksnud Podolskile, kes ei saanud palli korralikult jalga, pannes ennast raske nurga alla, ent virutas seejärel sealt palli Jamesi jalgade vahelt väravasse. Seega Saksamaale 2:0 ja seekord ümmargune, 40. koondisevärav Podolskile. Uskumatuks teeb saavutuse fakt, et vanust on mehel 25 aastat.
Üliatraktiivne mängupilt ei lasknud võimalusi kaua oodata ja 37. minutil sai 20-lt meetrilt tsenderdada Steven Gerrard. Pall keeras värava ette, kust hüppas kõige kõrgemale ette jooksnud keskkaitsja Matthew Upson, lüües mänguvahendi võimsa pealöögiga väravasse. 1:2 värav korvas pisut tema suuri eksimusi kaitses. Lahtimängust võitlesid kohe palli endale tagasi inglased, suutsid selle kiirest liigutada sakslaste kasti äärele, kus Defoe selle taas kaotas. Lampard sai aga jala vahele, tõstes palli kõrgelt üle väravavahi latti, sealt üle väravajoone maha, tagasi latti ja siis väravavahi kätesse. Inglased tormasid juubeldama, kuid kohtuniku vile määras palli väravajoont mitteületanuks. Teisel pool suutis Podolski võimsa löögi väravast napilt mööda lüüa, ent kogu tähelepanu koondus kordustele, mis näitasid selgelt kohtunike hiigelpraaki - pall oli selgelt väravas. See tähendas ühtlasi mineviku vaimude retke, kuna 1966. aasta MM-il lõi Geoff Hurst just sakslastele sarnase värava, kui pall põrkas joonele, tuues inglastele nende ainsa maailmameistritiitli, ning mille legitiimsuse üle tänase päevani vaieldakse. Milline draama! Sellegipoolest olid inglased poolajavile kõlades vaatamata Saksamaa 2:1 edule mängus tagasi.
Teist poolaega alustasid survega loomulikult inglased ja 51. minutil virutas Frank Lampard 35-lt meetrilt karistuslöögi otse sakslaste põiklatti. Sakslased tulid aga pressi alt suurepäraselt välja ning 63. minutil oli omakorda õnne inglastel, kui Schweinsteigeri kauglöök napilt tagapostist mööda vihises. 67. minutil põrkas Lampardi karistuslöök seina, lubades kiirele vasturünnakule sakslased. Schweinsteiger vedas pikalt palli, keeras sisse, ootas inglaste kaitse liikumise ära, et siis Mülleri jalale sööta. Too sai karistusala nurgas hetke sättida ja põrutas siis etteposti võimsalt 3:1. Sakslaste peoks kujuneva mängu 70. minutil kaotasid inglased taas rünnakus palli, sakslased lõid selle kaugele ette, kuhu sööstnud Mesut Özil mänguvahendi kenasti jalga sai, Barryst mööda jooksis, vabana karistusalla jõudis ning värava ette lükkas. Sealt sai oma päeva teise värava vormistada 20-aastane Bayerni imelaps Thomas Müller. Sellega oli mäng ka tehtud ja noore koosseisuga Saksamaa saanud hiilgava võidu.
Muidugi võivad inglise fännid olla ääretult pettunud ja ajada kõik suure prohmakana lugemata jäänud värava kaela, ent tuleb nentida, et sakslased lihtsalt tegid Inglismaale suure ülekaaluga ära. Ühtlasi korvab see inglaste poolt kaua heroiseeritud 1:5 kaotuse 2001. aasta MM-valiksarjas. Inglased aga lahkuvad varakult järjekordselt suurte ootustega alanud turniirilt. Ühtlasi jääb väravata väga nõrgalt tegutsenud superstaar Wayne Rooney. Klubihooajal säranud mehe arvel on MM-idel nüüd 8 mängu ja mitte ühtegi väravat.

20-aastasena mängu parimaks valitud Thomas Müller on just löönud oma mängu teise ja turniiri kolmanda väravaga lõppseisuks 4:1.

Ayew, Mensah

27. juuni - kaheksandikfinaal

Argentina - Mehhiko 3:1 (26′52′ Tevez, 33′ Higuain - 71′ Hernandez)

Päeva teine kaheksandikfinaal oli kordus nelja aasta tagusest sama vooru mängust, mil Argentina võitis lisaajal löödud hiilgavast väravast Mehhiko 2:1. Messi ja co. ees seisis nüüd veelgi tugevam koondis, kuid ilmselgelt mindi siiski mängule favoriidina. Ometi alustas võimsalt just Mehhiko. 8. minutil tegi võimsa kauglöögi Salcido, ent pea 30-lt meetrilt teele saadetud pomm põrkas latti. Vaid minuti võrra hiljem keerutas karistusala joonelt palli tagaposti Guardado, ent pidi agooniliselt vaatama, kuidas löök ülinapilt mööda läks. 26. minutil aga sündis avavärav pea sama kurioosselt kui eelnevas mängus. Messi sai paarikümnel meetril palli ja lükkas hea söödu läbijooksule Carlos Tevezile. Väravavaht jõudis enne pallini, suutes selle ära lüüa, ent palli lendas taas Messile, kes selle värava ette jõudnud Tevezele tõstis ja too peaga väravasse lükkas. Vaatamata laiutavale suluseisule lugesid kohtunikud värava ära, kujundades olukorrast paraja farsi. Tevezile tähendas see muuseas kümnendat tabamust koondise eest. 33. minutil tabas välk taas, kuid seekord pidid mehhiklased süüdistama vaid iseennast. Lihtsas kaitsesituatsioonis suutis Osorio anda palli karistusala äärel Gonzalo Higuainile, kes võttis palli kiirelt jalale, tõmbas ühe pettega väravavahist mööda ja lükkas siis väravasse. See tähendas Argentinale juba hulga kindlamat 2:0 eduseisu ning Higuainile turniiri väravalööjate edetabeli esikohta nelja tabamusega. Selle seisuga poolaega ka lõppes. Teise poolaja alguses tõusis äärelt kõrgele Heinze, kes andis palli trahvikasti ette Tevezile. Too üritas korra sööta, ent pall põrkas kaitsja jalast tagasi. Tevez lükkas palli endale ette ja virutas 20-lt meetrilt täie vihaga võimsa palli värava ristnurka. 63. minutil sai suurepärase võimsaluse Mehhiko, ent Hernandeze pealöök lendas napilt üle värava. 71. minutil sai 22-aastane Javier Hernandez taas võimaluse ja seekord ei vääratanud. Torrado andis hea söödu ründajani, kes omakorda lükkas palli filigraanselt kaitsjast mööda ja lajatas seejärel võimsalt ette ristnurka mehhiklaste auvärava. Rohkemaks auru polnud ning mängu lõpus sai hea võimaluse hoopis Argentina. Endiselt oma esimest väravat turniiril jahtiv Messi mängis karistusala joonel üle kaks kaitsjat ning lõi lati alla, ent väravavaht sai käed vahele. 3:1 võidu sai lõpuks Argentina, kes läheb nüüd turniiri titaanide kohtumises vastakuti Saksamaaga. Euroopa jalgpalli peale alagruppe surnuks kuulutanud Maradona saab võimaluse oma sõnu tõestada või süüa. Argentinlaste eneseusk kogu krempel võita peaks aga olema jätkuvalt laes.

Mängu parimaks valitud Carlos Tevez on löönud oma teise värava ning viinud Argentina 3:0 ette.

28. juuni - kaheksandikfinaal

Holland - Slovakkia 2:1 (18′ Robben, 84′ Sneijder - 90+4′ pen Vittek)

Maailmameistrivõistlusi ühena favoriitidest alustanud Holland võinuks kaheksandikfinaalis Slovakkiaga kokku minemisega ühelt poolt rahul olla, kuid teisalt tuli olla ettevaatlik - just slovakid lükkasid auti ei kellegi muu kui valitseva maailmameistri enda, Itaalia. Ka seda matši alustati südikalt, laskmata Hollandil esimesed seitseteist minutit väga korralikku võimalust saada. Ei olnud kõige parem võimalus ka see, kui Robben Sneijderi ettesöödu sai. Ent enam luges mehe individuaalne übermeisterlikkus, kuidas muidu seletada pikka jooksu äärelt, aeglustuse järel enne karistusala kahe kaitsja eest palliga läbi minekut ning tugevat lööki väravavõrku. Eduseisuga oli tugevam oma võtnud. Siiski ei suudetud turniiril juba korduva motiivina mängida kaugeltki seda kiiret ründavat jalgpalli, mida oranžidelt ikka oodatakse. Seega jäi Robbeni ilusooritus ka avapoolaja ainsaks silmapaistvaks momendiks. 50. minutil mängis Robben end äärelt kasti ja sooritas kolme kaitsja vahelt tasemel löögi, ent väravavaht suutis palli napilt väravast mööda tõrjuda. Vaid minuti hiljem lõikas Robben sisse teiselt äärelt ja lükkas palli värava ette Van Bommelile, kes pidanuks selle väravasse suunama, ent tabas end taas laiaks teinud Muchat. Siis aga muutus pilt kardinaalselt ning ühtäkki kandus paanika Hollandi värava ette. 67. minutil sai karistusalast healt positsioonilt löögile Stoch, kuid Stekelenburg tõrjus üle värava. Siis sai väravavahiga vastamisi Itaaliat kahel korral nõelanud Vittek, tulemuseks teine tasemel tõrje. 84. minutil kandus mäng siiski slovakkide ulatusest välja, kui karistuslöögi sai vastu liikunud väravavahi eest Dirk Kuyt, kes ootas rahulikult ära karistusalla tormanud Sneijderi, lükkas siis palli tolle teele - tühjaks jäänud värav ootamas - ning tulemuseks oli Interi poolkaitsja teine tabamus turniiril. Veel neljandal lisaminutil suutis väravavaht maha tõmmata tema ees palli saanud Robert Vitteki. Mees läks ise ka penaltit lööma ega eksinud. Neljas tabamus tõstis ta David Villa kõrvale turniiri parima väravakütina. Ühtlasi oli tegu väärilise auväravaga Slovakkiale ning samuti teenitud edasipääsuga Hollandile.

Hollandlaste supertäht, mängu parimaks valitud Arjen Robben, viimas Hollandit 1:0 ette.

28. juuni - kaheksandikfinaal

Brasiilia - Tšiili 3:0 (34′ Juan, 38′ Fabiano, 59′ Robinho)

Kui kaheksandikfinaalides sattusid kokku kaks paari suuri Euroopa rivaale, vastavalt Saksamaa ja Inglismaa ning Hispaania ja Portugal, siis samasugust vastasseisu Lõuna-Ameerika kastmes lubas Tšiili ja Brasiilia, kahe sealse kvalifikatsiooniturniiri parima mäng. Jätkuvalt vigastatud poolkaitsja Elanota mänginud brasiillased alustasid võimsalt, kui üheksandal minutil pidi Bravo tõrjuma Gilberto Silva võimsa kauglöögi. Siiski ei suutnud kumbki ennast maksma panna ja mängiti üsna võrdselt. Alles 34. minutil avas Brasiilia mänguskoori, kui keskkaitsja Juan tõusis kõige kõrgemale, suunamaks peaga väravanurka Maiconi nurgalööki. See oli Dunga all üsna ettevaatlikult ja ökonoomselt mängivatele brasiillastele ilmselgelt roheliseks tuleks, sest neli minutit hiljem tuli äärelt Robinho, söötis keskele Kakále. Brasiilia jalgpalli kuldne poiss andis ühe puutega söödu Luis Fabianole, kes omakorda tõukas palli kiiperist mööda ning siis väravasse. Tema kolmas värav turniiril ning poolajaks Brasiiliale 2:0 eduseis. Teisel poolel pidi ründama Tšiili, ent mäng lõpetati 59. minutil. Ramires lükkas palli mööda kaitsjast ning siis karistusala joonelt Robinho teele. Too keerutas ühe puutega mänguvahendi posti kõrvale tagumisse nurka. 3:0 ilmestas vaatamata tõeliselt särava mängu puudumisele brasiillaste üleolekut. Kuigi Suazo suutis ühe korraliku löögi vastu väravavahti ja teise latti suunata, puudusid Tšiilil suurepärased võimalused, mis tähendas sümpaatse meeskonna lahkumist turniirilt. Ühtlasi sättus paika veel üks gigantide duell - veerandfinaal suurriikide Hollandi ja Brasiilia vahel.

Brasiilia ründetähed, mõlemad värava kirja saanud Robinho ja Luis Fabiano tähistamas esimese väravat.

29. juuni - kaheksandikfinaal

Paraguay - Jaapan 0:0 (penaltid 5:3)

Paraguay ja Jaapani duellis oli esimesel võimalus saada neljandaks Lõuna-Ameerika meeskonnaks veerandfinaalides, teisel aga ainsaks Aasia omaks. Viimast võinuks kindlasti pidada suuremaks saavutuseks, sest Lõuna-Koreaga käib pidev lahing kontinendi majaka koha peale ja nood langesid kaheksandikfinaalis Uruguayle. Esimesel poolel oli võimalusi võrdselt - Paraguay poolelt suutis Barrios hea võimaluse vastu väravavahti, Santa Cruz aga väravast üldse mööda põrutada, Jaapani poolt tabas Matsui kauglöök latti ja turniiri üheks täheks tõusnud Keisuke Honda üritus veeres pisut postist mööda. Sündmustevaesele avapoolajale järgnes veelgi vähem mainimistväärt teine, mille järel mäng ka lisaajale venis. Kuigi aktiivsemalt alustas Paraguay, jagus võimalusi taas mõlemale, ent kumbki ei suutnud neid kasutada, tuues lõpuks kaasa turniiri esimese penaltiseeria. Järgemööda sahistasid väravavõrku Barreto, Endo, Barrios, Hasebe ja Riveros. Seejärel astus ette Komano, kelle tugev löök raksatas latti. Valdez viis Paraguay ette, kuid Honda suutis jaapanlased veel mängus hoida. Viiendat penaltit läks lööma ründaja Oscar Cardozo, kes lõi otsustava löögi kindlalt võrku, viies Paraguay veerandfinaali. Kuigi heitlus oli võrdne ning mõlemad olid turniiril näidanud südikat mängu, oli siiski enam sümpaatsust juba eksootika mõttes just jaapanlastel. Tehti siiski korralik turniir ja toodi avalikkuse ette uus täht Honda näol. Paraguay aga jääb ootama vastast Hispaania-Portugali mängust.

Paraguaylaste võidurõõm veerandfinaali viiva penalti järel.

29. juuni - kaheksandikfinaal

Hispaania - Portugal 1:0 (63′ Villa)

Viimases kaheksandikfinaalis astusid väljakumurule Püreneede suured, Portugal ja Hispaania. Esimene oli oma supertähe Cristiano Ronaldo juhatusel klobinud alagrupis Põhja-Koread 7:0, Hispaania aga tulnud ründaja David Villa kolme värava toel välja madalseisust avamängu kaotuse järel. Vaatamata alguse šokile võis favoriidiks pidada just turniirieelset suursoosikut Hispaaniat. Juba avamängul tormas äärelt sisse vigastuspausist taastuv ning oma tippvormist kaugel Fernando Torres, keerutas tugeva löögi tagaposti, ent Eduardo suutis nurgalöögiks tõrjuda. Kolmandal minutil tuli samast David Villa ning kõmmutas peale juba mitmekümnelt meetrilt, ent taas oli Eduardo oma ülesannete kõrgusel, tõrjudes salakavala põrkega löögi. Teisel väljakupoolel demonstreeris üllatavat ebakindlust Hispaania väravavaht Iker Casillas, tõrjudes ühe löögi kõrgele õhku värava kohale ning teise enda ette õhku. Tema õnneks ei suutnud portugallased kumbagi võimalust ära kasutada. 0:0 viigiseis poolajal peegeldas seega küllalt õiglaselt jõuvahekordi. 52. minutil lõikas äärelt sisse Almeida, lõi peale, pall võttis rikošeti, keerates üle Casillase tagumisse väravanurka… ja seal napilt postist mööda. 59. minutil vahetas Hispaania välja taas kahvatult esinenud Torrese. Tema asendusmees Llorente sai kaks minutit hiljem suurepärase võimaluse, tabades värava ette vabaks jäänuna peaga Ramos’i kauget tsenderdust, ent pall lendas otse keskele vastu Eduardo käsi. Mõned hetked hiljem suutis Villa hea šansi napilt väravast mööda lüüa ning mäng paistis selgelt kalduma Hispaania poolele. 63. minutil lükkas Iniesta palli karistusalasse Llorentele, sai selle tagasi, söötis seekord Xavile, kes lükkas üliäkilise ja kavala kannasöödu sisse jooksnud Villale. Too lõi vasaku jalaga, ent Eduardo tõrjus. Tagasipõrge langes aga taas Villa ette ning paremaga too enam ei eksinud. Mehe neljanda väravaga turniiril oli Hispaania võtnud ammu õhus olnud ja teenitud eduseisu. 70. minutil oleks see peaaegu suurenenud, kui paremkaitsja Ramos äärelt sisse lõikas, peale lõi, ent Eduardo kätest rikošeti võtnud pall tagumisest postist mööda lendas. Portugal püüdis küll end koguda vasturünnakuteks, ent viimased lootused kustusid 89. minutil, kui punast kaarti näidati keskkaitsja Ricardo Costale. Õhuvõitluses suunas mees küünarnuki Capdevila näkku, ent vaatamata tabamusele võib nentida, et punane kaart tuli siiski viimase eduka ülereageerimise tõttu. Kuigi Hispaania ei ole sellel rindel päris eredaimate tegijate seas - vaadake kas või Portugali Ronaldot, kes peab muide teist suurturniiri järjest lahkuma oma suurele nimele vastamatult vara - on päris hirmutav, kuivõrd elementaarseks ja omaseks on saanud ülekaalu nimel dramaatilised reaktsioonid-kukkumised ja pidev olukordadest maksimumi võtmine dramaturgiliste vahenditega. Lõpuvile kõlades vääris Hispaania siiski oma 1:0 võitu ja kohtub veerandfinaalis Paraguayga, kelle vastu ollakse kindlasti taas tugeva favoriidikoorma all.

David Villa vormistamas oma neljandat tabamust turniiril, viimaks Hispaaniat edasi veerandfinaali.

2. juuli - veerandfinaal

Holland - Brasiilia 2:1 (53′68′ Sneijder - 10′ Robinho)

Esimene veerandfinaal kujutas paberil tõelist maiuspala - nimetati ju Hollandit ja Brasiiliat mõlemat peamiste soosikute seas. Samas oli mõlema õlul ka teatav taak pikaaegsete austajate ees - nimelt on uued treenerid kaks üldiselt kõige ründavamalt ja rõõmsamalt mängivat meeskonda küllalt kaitsvasse raami surunud. Dunga Brasiilia eesotsas jätnud eemale mitmed staarid, loomaks ühtlast töökindlat mehanismi ning Bert van Marwijk surunud hollandlaste egod kaitsest orienteeritud kontrollivasse mänguskeemi. Mõlema puhul tulemuseks efektiivne mäng, edukad valiksarjad, ent varasema atraktiivsuse kadumine. Omavaheline mäng pidi demonstreerima, kumb neist on teinud seda edukamalt, sillutades ühtlasi väga tõenäoliselt vallandamisteed vastase peatreenerile.
Väikest soosikukoormat kandev Brasiilia alustaski võimsalt ja juba 7. minutil lükkas Robinho palli väravasse, ent tõusis hiljaks jäänud suluseisulipp. 10. minutil sai keskringi juures palli Felipe Melo, keerutas fantastilise söödu kaitsjate vahelt Robinho jooksule ning väike ründaja sai ühe puutega meisterliku löögi väravavahist mööda suunata. Kiire algus paistis markeerivat endiselt vigastatud Elanota mängivate brasiillaste üleolekut ning 31. minutil päästis Hollandi hävingust väravavaht Stekelenburg, tõrjudes ennastsalgava hüppega Kaká sooritatud keriva löögi. Peale Robinho ja Fabiano suurepärast eeltööd oli Kakál ebaõnne, et kiiper üldse käe suurepärasele karistusala eest sooritatud löögile vahele sai. Poolajaks jäi seega tabloole 1:0 Brasiilia eduseis ja tuleb nentida, et mängu esimesed 50 minutit tundus ebatõenäoline, et keegi Brasiilia niivõrd pragmaatilist ja ökonoomset mänguskeemi murda võiks. Et Holland suudaks sellest kaitsest läbi murda. Et keegi võiks Dunga loodud masinavärgi teel maailmameistritiitlini ees seista. Ent siis tabas välk mitte kusagilt. 53. minutil sai Wesley Sneijder kaugel äärel palli ja keris mitmekümnelt meetrilt tsenderduse kasti. Sööt jäi Heitingale veidi kõrgeks, ent riivas väravavahiga kokku hüpanud Felipe Melo pead, jättes kõik vaatama, kuidas pall värava taganurgas maandub. Hilisema märkusena olgu öeldud, et alguses Melo omaväravaks loetu kirjutati hiljem Sneijderi kolmandaks tabamuseks turniiril. Üllatatud Brasiilia läks oma teist otsima ja 65. minutil suutis Kaká karistusala äärelt teha hea löögi, ent pall lendas napilt postist mööda. 68. minutil läks Arjen Robben andma nurgalööki, pall keris kasti etteotsa, kust Kuyt pea vahele sai, tõstes palli edasi otse väikest kasvu Sneijderi otsmikule, misjärel tollel oli kerge pall värava eest ka võrku suunata. Brasiillaste šokiks oli Holland võtnud 2:1 eduseisu. Juba alguses tihti vigastuste käes vaevleva Robbeni vastu agressiivset mängu demonstreerinud brasiillased said järgmise külma duši igati teenitult 73. minutil, kui kohtunik Melole jõhkralt Robbeni jala peale tallumise eest punast kaarti näitas. Ilmselgelt sellises seisus mängima mitte harjunud brasiillased küll üritasid, ent edasine tõi välja kogu Dunga taktika haavatavuse. Hooajal saadud vigastuste tõttu selgelt mitte tippvormis Kaká kõrval polnud keskväljal ühtegi loovat jõudu, kes võinuks mängu individuaalselt käima tõmmata ja vasturünnakutest olid Hollandil hoopis paremad võimalused. Imekombel suudeti aga need ära kobistada.
See siiski mängu tulemust ei vääranud ja Holland sai 2:1 võidu. Säärane tulemus tähendas brasiillastele suurte lootustega alanud turniiri lõppu samas järgus, kus ka 2006. aastal lahkuma sunnitud oldi. Tookord kaotas staaride paraad, seekord Dunga kodumaal ebapopulaarne maksimaalse ühtluse taktika. Holland aga läheb esimesena nelja parema sekka, mida ei saa kindlasti lugeda üllatuseks, ent paneb pisut kulmu kortsutama sel lihtsal põhjusel, et üheski mängus pole tegelikult näidatud sellist klassi, mis 2008. aasta EM-i alagrupiturniiril ohtralt poolehoidjaid lisas. Et aga konservatiivsem ja enesesäästlikum taktika on edu toonud, ei saa üleliia kriitiline olla. Sama ei kehti aga kindlasti brasiillaste kohta, kellele veerandfinaalis lahkumine on üüratuks šokiks.

Kolmanda ja neljanda tabamusega turniiri parima väravalööja kohta jagama tõusnud Wesley Sneijder peale teist, ühe lühima mängijana peaga löödud ja Hollandi ette viinud väravat.

2.juuli - veerandfinaal

Uruguay - Ghana 1:1 (55′ Forlan - 45+2′ Muntari) (penaltid 4:2)

Uruguay või Ghana - ühest neist kahest pidi saama turniiri suurüllataja, ootamatu riik esinelikus. Uruguay, 1930-date aastate kahekordne maailmameister vastamisi kogu Aafrika lootuse, Ghanaga. Viimane seisis ühtlasi silmitsi võimalusega olla esimene musta mandri meeskond poolfinaalis, kuid sellega pidi saama hakkama ilma ühe põhimängijata - nimelt pidid kaartide tõttu mängu vahele jätma paljulubav 20-aastane mänguehitaja Andre Ayew. Selge soosikuta kohtumise avapoolaeg kulges üsna võrdselt, ehkki esialgu sai paremaid võimalusi Uruguay. Valusalt nõelas aga Ghana, kui Sulley Muntari teisel lisaminutil pea 30-l meetril palli sai, keskele lükkas ja siis äkitselt peale põrutas. Väravavaht oli astunud vales suunas ning ei suutnud halvast positsioonist üllatuslikku lööki tõrjuda. Omajagu prohmakas ja omajagu väga hea löök, aga mõlemat pidi oli Ghana asunud poolaja vileks juhtima, olles suure ajaloo lävel. Teisele poolele tuli aga juba otsustavamalt Uruguay. 53. minutil tõmmati Fucile karistusala lähedal maha. Karistuslööki läks andma Diego Forlan, kes enam kui 20-lt meetrilt võimsa löögi otse väravale põrutas - pall lendas otse üle väravavahi käe ja sahises võrku. Forlani kolmas värav turniiril seadis tabloole viiginumbrid. Tasakaalustunud mängu 69. minutil sai Suarez raske nurga alt väravavaht Kingstoniga vastamisi, ent lõi otse ning too sai üle värava tõrjuda. Normaalaeg lõppeski 1:1 viigiseisul ning seega mingi edasi pooletunnisele lisaajale. Marulisemalt rünnanud ghanalaste õnnetuseks paistis, et ka see ei too tulemust, kuid 120., mängu viimasel minutil võttis kohtumine ülimalt dramaatilise pöörde. Ghana sai kasti terava tsenderduse, esimese palli suutis ründaja pea pealt eemale lükata väravavaht Muslera, ent pall kukkus otse värava ette Appiahi jalale. Too sai lüüa tühja väravasse, ent jala suutis imeläbi vahele lükata ründaja Suarez. Põrke sai peaga uuesti väravasse suunata vahetusmees Abiyiah, ent taas oli ees Suarez. Seekord aga lõi ta palli üsna häbitult minema käega. Kohe kõlas ka vile ja kohtunik näitas punast kaarti. Ghana penaltit läks hullumeelsete momentide järel lööma sel turniiril juba kolm korda skoorinud Asamoah Gyan, kes kahel korral realiseerinud just penalti. Tugeva löök vihises üle väravavahi, ent raksatas aafriklaste agooniaks latti. Seega tuli edasipääseja otsustada penaltiseerias. Esimestena realiseerisid Forlan ja Gyan. Seejärel tabasid ka Victorino ja Appiah. Scotti õnnestumise järel läks lööma Mensah, kelle nõrga löögi keskele aga Muslera tõrjus. Seega 3:2 edu Uruguayle. Suure surve all asus lööma Pereira, ent virutas tugeva penalti kõrgelt üle värava. Abidiyah sai seega võimaluse viigistada, ent Muslera viskus vasakule otse palli teele ette. Seega oli vahetusest sekkunud kogenud ründajal Sebastian Abreul võimalus mäng otsustada ning ülikülma närviga tõstis ta kavala penalti väravaõrku, tuues paljude aafrikla mängijate ja fännide silmadesse pisarad, saates aga eelmise MM-i ukse taha jäänud Uruguay edasi esinelikusse.

Uruguay kangelased - viigivärava löönud staar Diego Forlan ja lisaaja viimasel minutil pall väravajoonelt kurioosselt käega tõrjunud Luis Suarez.

3. juuli - veerandfinaal

Argentina - Saksamaa 0:4 (3′ Müller, 67′89′ Klose, 74′ Friedrich)

Nagu Hollandi ja Brasiilia mängus, läksid taas kokku jalgpalli hiiglaste sekka kuuluvad meeskonnad, kellest üht peeti ka enne turniiri suureks favoriidiks ja teisest keegi kunagi varem soosikuna ei kõnele, kuigi enamasti õnnestub väga hästi esineda. Messi tehniline briljantsus sakslaste meeskondliku mängu tõhususe vastu. Tuleb nentida, et isegi peale inglaste klobimist tundus favoriidina Argentina, seda suuremas osas tänu kogu hiilgusele Maradona ja Messi ümber - miski neis tundus sisaldama lausa ettemääratust lõpuni minna. Sellele tundele andis aga hoobi juba mängu kolmas minut, kui nõelasid sakslased. Bastian Schweinsteiger andis äärelt karistuslöögi värava ette, kus palli puutus õrnalt, ent täpselt piisavalt inglastele kaks väravat löönud Thomas Müller - pall põrkas vastu väravavahti ja sealt võrku. 20-aastase komeedi neljas tabamus turniiril - ja üleüldse neljas tema vaid seitsmes koondisemängus - seadis üllatunud Argentina ja Euroopa jalgpalli surnuks kuulutanud Maradona kiirelt raskesse seisu. Nigelalt tegutsenud meeskonnale kujunes see väga raskeks ülesandeks ja hoopis sakslased pidanuks eduseisu kahekordistama, kui Müller 23. minutil karistusalla jooksis ja palli oma 100. koondisemängu pidavale Miroslav Klosele ette lükkas, kuid too healt positsioonilt üle värava virutas. Poolajal vajas Argentina suurt muutust, et kindlalt tegutsevat Saksamaad murda.
Tunduski, et nii on juhtunud, kui Di Maria 49. minutil võimsa kauglöögi üsna vähe tagumisest postist mööda suunas. Siis aga juhtus peale tungiva Argentina jaoks uskumatu. Pikali kukkunud Müller sai karistusala lähedal palli täpselt piisavalt suunata, et see läbijooksul Podolskile ette lükata. Too jooksis karistusalla ning söötis värava ees ootavale Klosele, kes ühe puutega palli ette ja teisega väravasse liigutas. 2:0 eduseis sakslastele ja Klose 13. värav MM-finaalturniiridel, sest mehel on kirjas viis nii 2002. kui 2006. aastast. Viimasel turniiril võitis ta sellega ühtlasi parima väravalööja kuldse jalgpallisaapa. 74. minutil sai äärel palli Schweinsteiger, lükkas selle kahest kaitsjast mööda, siis veel ühest, jõudis väravavahini, et sööta kaitsja Arne Friedrichile, kellel oli juba lihtne töö see väravasse lükata. Ootamatu 3:0 seis tähistas teist Saksamaa-poolset keretäit järjest ja ühtlasi Friedrichu esimest väravat 77. koondisemängus. Terve mängu jooksul fenomenaalselt tempot kontrollinud ja igal pool silma paistnud Schweinsteiger valiti aga hiljem ka mängu parimaks. Samal ajal kui raudselt kaetud imelaps Messit otsivad argentiinlased abituina näisid, ei olnud sakslased veel püssi kabuuri pannud. 88. minutil liduti uuesti kiiresse vasturünnakusse, Podolski vedas palli, lükkas selle äärele Özilile, kes tsenderdas taas värava ees ootavale Klosele. Peamängu poolest tuntud ründaja lõi seekord ühe jalapuutega, ent täpselt väravavahist mööda nurka. 4:0 seis ja ühtlasi Klose 14. värav MM-idel. Selline uskumatu number seab ta ajaloos teisele kohale Gerd Mülleri kõrvale ja vaid ühe tabamuse kaugusele brasiillasest Ronaldost. Lõpuvile kõlades tablool seisev seljavõit tähendab ühtlasi veel kaht mängu turniiril. Sellised tulemused Inglismaa ja Argentina vastu seavad sakslaste edaspidiseks ühtlasi favoriidikoorma. Uskumatud on aga eriti Klose ja Podolski esitused, kes lõid saksa liiga sel hooajal kahepeale 52-s mängus 5 väravat. MM-il on nende arvel vastavalt 4 ja 2, koondises 52 ja 40. Argentina lootsi Maradona ametisjätkamine on aga kahtluse all ning maailma suurim staar Messi sõidab viimasena maailma kolmest nimekaimast mängijast koju. Rooney, Ronaldo, Messi lõid kolmepeale ühe värava. 29 pealelööki teinud Messi mängis siiski tõele au andes väga korraliku turniiri, mis suurte ootuste ja varajase väljalangemise tõttu ilmselt siiski tähelepanuta jäetakse. Mis puudutab aga Euroopa jalgpalli surma, siis veerandfinaaliga on väljas mõlemad Lõuna-Ameerika hiilgased, edasi aga hoopis Uruguay ja võimalus üllatuseks veel Paraguayl.

Miroslav Klose, äsja löönud oma mängu teise, koondisekarjääri viiekümne teise ja MM-finaalturniiride neljateistkümnenda värava, vormistades Saksamaa 4:0 võidu.

3. juuli - veerandfinaal

Paraguay - Hispaania 0:1 (83′ Villa)

Viimases veerandfinaalis seisid vastamisi avamängu kaotuse järel küll tavalisest pisut ettevaatlikumalt, kuid siiski võimsalt edasi sammunud Hispaania ja Jaapani penaltiseerias alistanud Paraguay. Favoriidis polnud loomulikult kahtlustki. Taaskord alustas Hispaania taktikaga, kus platsil kaks kaitsvat poolkaitsjat Xabi Alonso ja Busquetsi näol, nihutades David Villa äärele ja jättes jätkuvalt üksinda ette selges alavormis Fernando Torrese. Kohe võeti ka initsiatiiv rünnata, jättes Paraguay panustama vasturünnakutele, mida sooritati omakorda edukalt ja ohtlikult. 29. minutil võttis Xavi mitmekümnel meetril palli õhku ning lõi siis kõrge kaarega värava peale, üle kiiperi, kuid ülavõrku. 41. minutil tuli üle elada ehmatus, kui kõrge tsenderduse võttis karistusalas maha Valdez, virutades seejärel palli väravasse. Kiirelt tõusis kohtuniku lipp suluseisuks, kuid kordused näitasid, et Valdez polnud suluseisus. Tegu oli siiski mitut pidi vaieldava momendiga, kuna suluseisus olnud Cardozo siiski üritas väga selgelt palli mängida, segades Hispaania kaitsjaid ja väravavahti. Poolajaks seega endisrlt väravateta.
56. minutil asendati Torres Fabregasega, lubades Villa tipuründaja kohale. Siis aga elati ehmatuse asemel üle tõeline šokk. 57. minutil oli Paraguayl kasutada nurgalöök, Pique rebis väga rumalalt karistusalas käisest Oscar Cardozot ning vile tähistas penaltit. Jõuline viga päädis kollase kaardiga ning 11-meetri karistuslööki läks lööma Cardozo ise. Tugev löök ei läinud aga piisavalt nurka ning penaltite tõrjumises hiilgav Iker Casillas lendas õigele poole, tõrjudes Paraguay briljantse võimaluse. Kohe vasturünnakust sai Villa palliga läbi, ent Alcaraz astus talle kandadele, tuues Villa karistusalas maha. Uskumatu situatsioon! Jumal-teab-mis-põhjusel vibutas kohtunik seegi kord vaid kollast kaarti, ehkki sel turniiril on kas või väravavahid näinud läbi saanud ründaja mahatõmbamise eest punast. Penaltit läks lööma Xabi Alonso, kes virutas palli väga kindlalt väravanurka, viies Hispaania… ei! Vile tähistas hispaanlaste liiga varast karisusalla jooksmist ning penalti uuesti löömist. Alonso astus taas paigale ja lõi taas nurka, ent seekord hüppas Villar ette. Tagasi põrkunud pallile jõudis esimesena Fabregas, kelle Villar maha tõmbas, ent järjekordne penalt jäi juba niigi fenomenaalse paari minuti punktiks määramata.
Hispaanlased vajutasid seejärel aga gaasi põhja, haarates mänguohjad täielikult enda kätte. 63. minutil lükkas Fabregas palli Iniestale, kes keerutas karistusala äärelt tahanurka, ent Villar sai käed vahele. 82. minutil sai Iniesta keskel läbisöödu, mängis üle kaks kaitsjat, liikus karistusalla, ootas hetke ja jättis palli vahetusest sekkunud Pedrole, kes sai vastu tulnud väravavahiga vastamisi ja lõi palli tollest mööda. Mänguvahend põrkas aga vastu tagumist posti ja tagasi… ent otse Villa jalale. Too sai veel hetke kahe puutega sättida, enne kui kahe ette hüpanud kaitsja vahelt taganurka keerutas, pall lendas vastu üht posti, läbi väravaesise vastu teist ning siis võrku. See andis üsna vähe aega enne lõppu eduseisu Hispaaniale ning Villale turniiril löödud väravate edetabelis viiega esikoha. 89. minutil ründas Paraguay, Santana lõi raske nurga alt peale, ent Casillas tõrjus enda ette. Pallile jõudis esimesena Santa Cruz, ent suutis imelise võimaluse otse vastu Casillast kõmmutada. Hetk hiljem lidus juba teises suunas Pedro, lükkas palli värava ette Villale, kes lõi taganurka, ent liiga nõrgalt, lubades Villaril pall püüda. Kõigi Paraguay ürituste kiuste sai Hispaania seega 1:0 võidu, kindlustades kolmanda Euroopa meeskonnana oma koha viimase nelja seas. Kokku minnakse Saksamaaga, kellega kohtuti ka 2008. aasta EM-i finaalis. Tulemust on selles kohtumises ülimalt raske ennustada, kuna tegu on kahe suurepäraselt koos toimiva meeskonnaga, kellest mõlemad vääriksid kogu turniiri võitu.

David Villa on löönud just oma turniiri viienda värava, purustades tublilt esinenud paraguaylaste lootused.

6. juuli - poolfinaal

Uruguay - Holland 2:3 (41′ Forlan, 90+2′ Pereira - 18′ van Bronckhorst, 70′ Sneijder, 73′ Robben)

Üllatusmeeskond Uruguay, kel tõele au andes oli kõige kergem tee poolfinaali, astus nüüd vastamisi Hollandiga, silme ees terendamas võimalus finaalikoht. Favoriidiks oli see-eest kindlasti just Holland, kelle eneseusk peale Brasiilia alistamist omakorda taevasse viidud. Urguay poolelt puudus kolm väravat löönud ja meeskonna Ghana vastu käega päästnud Luis Suarez, mis tähendas seni kahe ründaja taga ülivabas rollis tegutsenud Forlani tagasiliikumist puhta ründaja positsioonile. Holland jätkas loomulikult samas taktikas - Van Bommel kaitsva poolkaitsjana vastaseid lõhkumas, Sneijder, Robben ja van Persie ees rünnakuid juhtimas.
Survega alustasid loomulikult madalmaad, ehhki esimene veerandtund kulges üsna rahlikus tempos. 18. minutil sai Holland keskväljal söötu vahetada, ehkki Uruguay kaitse edasi ei lubanud. Omavahel lükkasid palli De Zeuuw ja Sneijder, esimene lükkas äärele vasakkaitsja Giovanni van Bronckhorstile. Too vaatas 30-l meetril korraks ja lõi siis üliebatõenäolisest kohast peale - pall lendas sirgelt taganurga suunas, väravavahil oli aega lendu hinnata ja ette viskuda, ent löök oli niivõrd täpne, et õnnestus palli vaid õrnalt näpuotsaga puudutada, mänguvahend vihises aga võrku. Uskumatu kauglöök! Turniiri ilusaim värav oli ühtlasi peale neid mänge koondisekarjääri lõpetava kapten Bronckhorsti 6. tabamus 105. koondisemängus. Kuigi eelmises kohtumises oli Brasiilia Hollandi vastu samasuguse naela otsa astunud, muutusid madalmaalased eduseisus passiivseks ja tõmbusid rohkem kaitsesse. Pikalt ei suutnud Uruguay antud võimalust ise mängida kuidagi rakendada, ent 41. minutil andis Holland liiga palju ruumi Diego Forlanile. Too sai Gargano söödu, keeras ümber, sai palli kahekümnel meetril mugavalt ette võtta ja lõi vasaku jalaga peale. Stekelenburg pidanuks tõrjuma, ent oli valele poole sammu astunud ning sai vaid näpud vahele. Sellest polnud piisavalt, pall maanudus lati all ja Uruguay sai hollandlaste šokiks kätte viigi. Forlanile tähendas see turniiril neljandat väravat, millest kolm on olnud suurepärased kauglöögid. Poolajale mindi seega Hollandile kindlasti pettumust valmistavas viigiseisus.
67. minutil sai Uruguay 20-l meetril karistuslöögi. Lööma läks loomulikult Forlan, kihutas ka palli üle müüri ette alla nurka, ent Stekelenburg suutis tõrjuda. Kolm minutit hiljem sai teisel pool suruda Holland. Robben tõi äärelt palli sisse, lükkas van der Vaartile, kes omakorda söötis edasi kasti van Persile. Too sai vaid kõksata palli tagasi karistusala joone suunas, kuhu tormas Sneijder, võttis palli jalga, tegi ühe pette ja põrutas siis värava peale. Pall lendas kaitsja jalast tulnud rikošetiga suluseisus seisva van Persie jala alt läbi, ette viskuva Muslera kätest mööda ja tagapostist väravasse. Uruguaylased nõudsid suluseisu, ent kohtunik seda ei lugenud. Vaieldav otsus tähendas Hollandi 2:1 eduseisu ja sel hooajal juba meistrite liiga võitnud Wesley Sneijderi viiendat väravat turniiril. Sellega läks ründav - ja kaugeltki mitte nii ründav kui näiteks Ronaldo või Messi - poolkaitsja jagama turniiritabeli esikohta. Veel kolm minutit hiljem ründas taas Holland, Sneijder lükkas palli vasakule äärele Kuytile, kes kahe puutega selle mugavalt kontrolli alla sai ning siis karistusalla tsenderdas. Otse Robbeni pea peale läinud sööt lubas peamängu poolest mittetuntud ääreründajal palli väravanurka sahistada, tegemaks skooriks 3:1. Robbeni teine värav turniiril ja sarnaselt Sneijderile Brasiilia vastu väga ootamatust kohast - nagu mõlemad lühikesed mehed värava järel naerdes oma kiilakale pealaele patsutades osundasid. Uruguay pidi ründama, ent 87. minutil sai suurepärasele rünnakule Holland. van Persie lükkas ühe puutega palli läbi tormanud Robbenile, too sai väravavahiga vastamisi, ent tegutses väga ebakindlalt, lubades kaitsja Godinil endale järgi jõuda ja lööki segada ning väravavahil pall saada. Nii või teisiti tundus mäng tehtud ja 90. minutil vahetati laialt naeratav Robben välja. Teisel üleminutil sai Uruguay karistuslöögi, Gargano mängis selle lahti kaitsja Maxi Pereira jooksule, too võttis karistusala joonel ühe puutega palli vasakule jalale ning põrutas teisega peale. Pall keris tagumisse nurka ja väravasse. Ühtäkki oli Uruguay mängus tagasi, muutes niigi korraliku mängu lõpu dramaatiliseks. Kahel korral suudeti pall veel korralikult Hollandi karistusalasse toimetada, ent imet enam ei sündinud. Südikalt vastu hakanud uruguaylaste jaoks oli tee seega lõppenud, rahulduda tuleb pronksimänguga. Holland aga on kolmandat korda oma ajaloos finaalis.

Ülikauni avavärava löönud kapten Gio van Bronckhorsti õnnitlevad Mathijsen ja mängu parimaks valitud, ise Hollandi teise värava löönud Wesley Sneijder.

Üks turniiri staare, Diego Forlan, on oma neljanda väravaga kuues mängus viigistanud mänguseisu.

Arjen Robben lööb peaga oma teise värava turniiril, viies Hollandi ette 3:1.

7. juuli - poolfinaal

Saksamaa - Hispaania 0:1 (73′ Puyol)

Teine poolfinaal kujutas endast kahe aasta taguse EM-i finaali kordust, tookord mäletavasti võitis Hispaania tugeva üleoleku järel 1:0 Fernando Torrese väravast. Sakslastele oli see aga kolmas kord järjest maailmameistrivõistlustel esinelikusse tulla - 2002. aastal võideti hõbe ja 2006. aastal pronks. Ka seekord oli näidatud väga võimsat mängu, lüües juba kolmel korral vastase väravasse neli palli, sealhulgas Argentinale ja Inglismaale, seevastu endale on lastud lüüa vaid kaks. Hispaania oli peale avamängu kaotamist kasutanud märksa ettevaatlikumat taktikat, ent mänginud efektiivselt ja üle olevalt nagu alati. Endale oli samuti lastud lüüa vaid kaks väravat, võites nii kaheksandik- kui veerandfinaali 1:0. Sakslaste vastu jäeti pingile tipuründaja, alavormis Torres, tema asemel teravikustas rünnakut turniiri parima väravaküti kohta jagav David Villa, kelle äärele oli toodud Barcelona nooruk Pedro. Sakslaste põhikoosseisust puudus turniiril neli väravat löönud Thomas Müller, kes pidi ühe mängu kaartide tõttu vahele jätma, tema kohal alustas Piotr Trochowski.
Hispaania alustas võimsalt, kui juba kuuendal minutil lükkas Pedro suurepärase läbisöödu Villale, kes sai viskudes pallile vaid kerge puute, suutmata seda suunata, mis tähendas tõrjet vastu tormanud väravavaht Neueri jaoks. 13. minutil mängisid hispaanlased kiirelt lahti nurgalöögi, Iniesta tsenderdas äärelt värava ette, kus suure kiirusega tulnud pallile hüppas peaga vastu Carles Puyol, ent puude oli tugev ja pall lendas kuldsest võimalusest üle värava. Seejärel hakkas mäng vaikselt võrdsustuma ning muutus ettevaatlikuks võimaluste otsimiseks. Kuigi pinge oli sellisele mängule omaselt koguaeg õhus, jäi tõelist pinevust ja häid võimaluse kordades vajaka. 32. minutil sai oma parima võimaluse Saksamaa, kui Trochowski tasemel kauglöögi suutis Casillas siiski tõrjuda. Poolajale suunduti 0:0 ja küllap näisid enamikule mängu samasuguse jätkumise puhul üsna tõenäolised ka penaltid.
Teisel poolajal surus aga Hispaania sisse järgmise käigu ning kuigi sakslased oma tiheda ja efektiivse kaitsemänguga olid lühikest söötu armastavatele hispaanlastele ilmselgelt ebamugavaks vastaseks, suudeti nood üha enam oma kasti lähedale suruda. 50. minutil jättis Xavi palli kastist väljas Xabi Alonsole, ent tolle kauglöök lendas postist mööda. 58. minutil mängisid Iniesta ja Villa äärel head söötu, saamaks palli karistusalla Alonsole. Too lükkas selle tagasi karistusala joonele, kust sai peale lüüa Pedro - pall lendas värava äärde, ent Neuer tõrjus. Pedro ja Alonso suutsid tagasipõrke aga endale võidelda, viimane andis hea kannasöödu Iniestale, kes põrutas söödu värava eest läbi. Tagaposti tormas vabana Villa, ent ei suutnud napilt kiirelt lennanud pallini jõuda. 63. minutil tõmbas Podolski kastis maha Ramosi, ent kaheldavat situatsiooni penaltiks ei loetud, sarnase puute järel oli avapoolajal Hispaania kastis kukkunud Özil. 69. minutil lükkas mainitu äärelt palli Podolskile, too andis pehme tsenderduse üle Klose pea otse karistusalla jooksnud vahetusmehe Kroosi jalale. Too lõi ühe puutega, ent otse ettenurka, kus Casillas tõrjuda sai. 73. minutil teenis Hispaania karistuslöögi, seda läks andma Xavi, kes keris palli penaltipunkti juurde. Kasti tormas hirmsa hooga keskkaitsja Carles Puyol, kes hüppas kui vedrult kõrgele õhku ja virutas palli väravanurka. 1:0! Ja kolmandat mängu järjest oli Hispaania lõpuosas oma eduvärava löönud, kogu kombineerimise ja marulise ründamise järel veel nurgalöögist. Kogu mängu liiga madalal mänginud Saksamaa ei suutnud vastukäiku sisse panna ja 82. minutil sai taas rünnakusse Hispaania. Xavi andis söödu ette üksinda läbi saanud Pedrole, kes ühes vahetusest sekkunud Torresega jäi ühe kaitsja vastu. Söödu asemel tegi mees pette, kuid selle asemel, et nüüd täiesti vabale Torresele anda, üritas uuesti petta, lubades sakslasel pall ära lüüa. Uskumatu kobistamine ja uskumatult halb lahendus! Kuiväga vajanuks seda väravat Torres. Saksamaa ei suutnud siiski midagi vastu panna ning lõpuvile viis finaali turniirieelse suursoosiku Hispaania. Kokkuminek Hollandiga tähendab ühtlasi, et 11. juulil saab maailm uue meistri, kes pole karikat kunagi varem tõstnud. Kaks korda on finaalis käinud hollandlased, hispaanlaste tippsaavutus on aga 1950. aasta neljas koht.

Väravavaht Iker Casillas tõrjumas Toni Kroosi suurepärast võimalust.

Keskkaitsja Carles Puyol suunamas peaga väravavõrku Xavi täpset nurgalööki.

Väravat tähistavad hispaanlased sammumas finaali suunas - Ramos, Villa, Puyol, Alonso, Pique, kaugemal Capdevila.

10. juuli - pronksimäng

Uruguay - Saksamaa 2:3 (28′ Cavani, 51′ Forlan - 19′ Müller, 56′ Jansen, 82′ Khedira)

2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste pronksmedali pärast läksid vastamisi sellele mängule ilmselt väga erineva motiveeritusega vaatavad Uruguay ja Saksamaa. Esimesele oli esinelikukoht tõeliseks eneseületuseks, eriti teiste Lõuna-Ameerika riikide veerandfinaalis langemise tõttu, medal aga võinuks veel olla vaid suureks-suureks boonuseks. Saksamaa omakorda pidi peale Argentina ja Inglismaa võimsat purustamist teist turniiri järjest leppima kolmanda koha mänguga. Eelmisel korral mäletatavasti alistati kahe Bastian Schweinsteigeri värava järel Portugal 3:1. Seekord tuli tänu viirusele-vigastustele ajada läbi pisut nõrgendatud koosseisuga. Väravas seisis 36-aastane Hans-Jorg Butt, kes asnedas senist valikut Manuel Neuerit. Kaitseliinist puudus maailma parima äärekaitsja kandidaat, kapten Philipp Lahm. Lisaks pidid kõrvalt vaatama seni kaks väravat löönud Lukas Podolski ja neli korda tabanud Miroslav Klose. Eriti valus oli see kindlasti viimasele, sest kolme turniiriga kogutud 14 tabamuse järel ajanuks ta vaid ühte, et astuda kõigi aegade MM-ide resultatiivsustabeli esireale ja kahte, et see silmapaistev rekord vaid enda nimele saada. 32-aastane vanus talle enam järgmist turniiri ei luba, eriti kõigi noorte andekate saksla ründemängijate tõttu. Neist eredaim, Thomas Müller, oli pronksimänguks taas rivis.
Domineerima asus Saksamaa ja 9. minutil andis hea nurgalöögi Özil, täpselt lennanud pallile tabas peaga Friedrich, ent see põrkas üle väravavahi latti. 18. minutil andis Jansen äärelt palli tagasi keskele Schweinsteigerile. Too sai uhkes üksinduses sihtida ja umbes 30-lt meetrilt võimsa pealelöögi sooritada. Muslera viskus pallile ette, ent tõrjus selle ebaõnnestunult tagasi penaltipunkti juurde, kuhu oli jooksnud Müller. 20-aastane Bayernis vaid ühe hooajaga komeedina taevasse tõusnud nooruk lükkas selle üsna lihtsalt väravanurka. 1:0 eduseis Saksamaale ja turniiri parima kohta jagama asuv viies värav Müllerile, kes on ka sajaprotsendiline valik MM-i parima noormängija auhinnale. Saksamaa andis aga seejärel üsna kergelt ohjad käest ja 24. minutil sai hea tsenderduse ette Forlan - pealöök tabas aga hästi vastu hüpanud Mertesackerit. 28. minutil sai Schweinsteiger keskväljal palli, ent Perez võitis talt selle suurepäraselt endale, lükates mänguvahendi samuti poolfinaali vahele jätnud Suarezi jalale. Too tormas rünnakusse ning leidis Forlani lõike järel kaitsjatest vabanenud Edinson Cavani, kes väravavahiga vastamisi ka palli tollest mööda lõi. Võimas! Taaskord oli turniiri vast kõige visam meeskond võidelnud välja viigiseisu. Seejärel asuti juba ise mängutempot juhtima ja 41. minutil suudeti üksinda läbi mängida Suarez. Too jooksis üksinda värava poole, sai mugavalt sihtida, virutas väravavahist mööda, ent meetrijagu mööda ka tagumisest postist. Kuldse võimaluse luhtamise järel mindi poolajale 1:1 viigiga.
Teist poolt alustas näljasemalt Uruguay ja 48. minutil andis Forlan suurepärase läbitõste Cavanile. Too sai raske nurga alt Butt vastu, kuid tõukas palli vastu hästi välja jooksnud väravavahti. Cavanil õnnestus tagasipõrge saada ning Suarezile lükata, kuid too lõi kehvasti, lubades Buttil taas käed vahele saada. 50. minutil mängis Alevaro häärel hea seina ning tsenderdas karistusala joonel vabalt seisvale Forlanile. Too lõi ühe puutega, pall põrkas vastu maad ja meisterlikult suunatud lennuga otse ettenurka. Imeline värav tähistas Diego Forlani viiendat tabamust - ühtlasi nelja mehe viiki parima väravaküti tiitlile - ja neljandat iluväravat turniiril. Fantastiline löök ei andnud väravavahile vähimatki šanssi. Viis minutit hiljem andis äärekaitsja Boateng kaugelt äärelt tsenderduse värava ette, kahe Uruguay kaitsja ja väravavahile hüppas äärelt üles jooksnud, samuti äärekaitsjana mängiv Jansen, kel aga õnnestus kiiperi möödalöögi tõttu peaga palli tabada. Uruguaylastel jäi üle vaid vaadata, kuidas pall kõigi, ka Janseni enda üllatuseks väravasse lendas. 2:2 viik andis taas ohjad Saksamaa kätte, kuigi rünnata üritasid mõlemad. 75. minutil pettis karistusalas suurepäraselt vahetusründaja Kiesling, ent löögi tõrjus Muslera. 81. minutil andis karistuslöögi Özil. Pall põrkas karistusalas kaks korda kaootiliselt ning jäi siis Sami Khedira pea peale, kes sai selle tagumisse nurka suunata. Pall lendas üle väravavahi ja latist väravavõrku, andes Khedirale 12. koondisemängus esimese värava ja Saksamaale 3:2 edu. 87. minutil pidanuks eduseisu suurendama Kiesling, kes suurepäraselt värava ette vabaks mängiti, ent löök lendas üle. Uruguay polnud samuti püssi põõsasse visanud ja üritas rünnata, ent tabamust ei tulnud. Alles teisel lisaminutil saadi karistusala äärelt suurepärasest kohast karistuslöök. Palli taha läks loomulikult Forlan, kes selle üle müüri tagumisse nurka ja latti virutas. Suurepärane löök, mis võinuks mänguseisu viigistada, ent jäi mängu viimaseks puuteks. Vile kõlas ja Saksamaa sai minna nelja aasta jooksul kolmanda suurturniiri medali järele.
Tuleb meeles pidada, et tegu on turniiri teise kõige noorema koondisega, mis lubab häid võimalusi ka järgmisteks turniirideks. Kogenud Schweinsteiger ja Podolski on alles 25 aastat vanad, Lahm 26, väravavaht Neuer 24, Khedira 23, Özil 21 ja Müller 20. Mitmest pingil istunud tulevikulootusest rääkimata.

20-aastane Thomas Müller, üks turniiri tähti, on oma viienda tabamusega turniiril andnud Saksamaale 1:0 eduseisu.

2002. aasta MM-il ühe kauni tabamuse kirja saanud Diego Forlan, Uruguay hea veinina vananenud 31-aastane liider, viimas Uruguayd suurepärase löögiga 2:1 ette.

Philipp Lahmi asendanud 24-aastane Marcell Jansen löömas peaga Saksamaa viigiväravat.

Ballackit asendanud ja väga hea turniiri teinud kaitsev poolkaitsja Sami Khedira suunamas peaga väravavõrku sakslaste võidutabamust.

Suurte kiitustega lahkuv noor ja sümpaatne Saksamaa koondis tähistamas pronksmedali võitu.

11. juuli - finaal

Holland - Hispaania 0:1 (116′ Iniesta)

Holland ja Hispaania - kaks maailma tugevaimat jalgpalliriiki, kes kumbki pole iialgi maailmameistritiitlit pea kohale tõstnud, pidid nüüd otsustama, kumbast saab vaid kaheksas riik, kes seda saavutanud. Senised võitjad, Uruguay, Itaalia, Inglismaa, Argentina, Brasiilia, Saksamaa, Inglismaa, olid selja taha jäetud. Nüüd seisid teineteise teel kaks viimase nelja aasta jooksul jõudsalt üha tugevamaks muutunud meeskonda. Hispaania poolelt oli säranud ründeäss David Villa viie tähtsa väravaga, teda toetanud keskväljalt suurepäraselt Iniesta ja Xavi. Seejuures oli tihti meeskonna nõrgimaks osaks peetud kaitseliin lasknud sisse vaid kaks palli ja need mõlemad alagrupiturniiril. Holland seevastu omas kahte viimase hooaja supertähte, oma klubid Meistrite Liiga finaali viinud Arjen Robbenit ja Wesley Sneijderit. Viimasel oli nüüd võimalus võita kõik tiitlid, millele ta viimase aasta sees mänginud. Ühtlasi oli tal Villa kõrval hea šanss võita kuuenda tabamuse korral kuldne jalgpallisaabas. Kuigi enne turniiri argumenteeriti nii ühe kui teise poolt, oli tegu vääriliste vastastega, kellest mõlemad lõpuks tiitlit väärinuks. Tõsi, kubmki polnud päris maksimumi ennast välja pannudki, sellise varju jättis kahjuks eelmine EM, kus näidati väravaterohket ja kiiret mängu. Nüüd oli Hollandil olnud rohkem taktikalist nuppu ja õnne, kui tõelist mänguilu - ja siinkirjutaja sümpaatia kaduski kahe esimese grupimängu jooksul kaks korda magama jäämise tõttu - Hispaania omakorda oli peale avamängu šokki otsustanud pisut kaitsvama formatsiooni kasuks. Ometi tundus valitsev Euroopa meister olema tugevam meeskond. Ja noh, loomulikult turniirieelne hiigelfavoriit.
Kui Hollandi taktikaks oli püüda lüüa kiiret avaväravat ja mitte lubada Hispaanial palli vallata, siis selles põruti algusest peale. Taaskord Torreseta alustanud hispaanlased said juba viiendal minutil suurepärase šansi, kui Xavi karistuslöök leidis karistusalas Ramose, kelle pealöögi aga Stekelenburg suurepäraselt tõrjuda suutis. Hollandil oli õnne mitte juba mängu alguses tagaajaja rolli jääda. 11. minutil kandis Hispaania surve taas vilja, kui Ramos mängis kastis üle Kuyti ning sai hea löögikoha, ent ei suutnud nurga alt piisavalt otsustuskindlust näidata, lüües mööda nii väravast kui tagaposti jooksnud kaasmängijast. Juba järgmisel minutil põrutas Villa hea tsenderduse järel palli küljevõrku. Mäng muutus ka üsna kiiresti jõuliseks, kui kollased kaardid anti Ramosile, Puyolile, van Persiele, De Jongile ja van Bommelile. Eriti jõhkraid sissesõite demonstreerisid hollandlased ja just viimati mainitud poolkaitsja, kes vaatamata kasulikkusele meeskonnale on näidanud turniiril üles mustavõitu ja üleliia jõulist mängu. Igal juhul suutis Holland oma mängu paarikümne minuti järel lõpuks käima saada ja hispaanlastele anti senisest vähem ruumi. Hakkasid tekkima vastuvõimalused, ehkki päris kindla peale ei suutnud mängida kumbki. 34. minutil pidi Holland palli Hispaaniale andma, Heitinga põrutas oma poolelt väravavahi suunas. Pall põrkas enne väravat ja üle valesti hinnanud Casillase. Hispaanlaste suureks õnneks ka väravast mööda. Poolaja esimesel lisaminutil sai Robben karistusala joonel palli ja lõi kiirelt ettenurka, ent Casillas oli valvel ja tõrjus. See tähendas ühtlasi, et meeskonnad suundusid vaheajale väravateta viigis. Senistes mängudes oli just Hispaania võtnud teisel poolel mängu oma kontrolli alla ja löönud viimases kolmes kohtumises ka värava.
Hispaania domineerimine ka jätkus, kui 48. minutil sai nurgalöögi järel peaga palli suunata Puyol, ebaõnnestunud löök lendas Capdevila poole, kuid too suutis värava ees pallist mööda lüüa. 60. minutil toodi Pedro asemele Jesus Navas, kes tugevalt mängu elavdas. Otsustavale rünnakule sai aga Holland, kui 62. minutil andis Sneijder kukkumise pealt suurepärase läbisöödu Robbenile, too sai väledal jooksul Casillasega vastamisi ja aimates tolle hüppesuunda lükkas palli teisele poole. Hispaania väravavaht sirutas end aga piisavalt välja, tõrjudes palli napilt jalgadega. Sellega oli Robben luhanud senise mängu parima võimaluse. Taas võttis ohjad Hispaania ja 69. minutil lükkas Xavi palli äärele Navasele. Too triblas karistusalla ja lõi värava eest läbi - seal seisis Heitinga… kes aga suutis uskumatu veana palli läbi lasta. Tagapostis sai mänguvahendi Villa, kes sajaprotsendilisest väravakohast peale lõi, ent Heitinga suutis pikali olles jala vahele saada. Oma briljantse võimaluse oli raisanud ka Püreneede meeskond. 77. minutil saadi nurgalöök. Xavi andis ja vabalt sai värava eest peaga löögile Ramos, kuid pall vihises üle värava. Juba teine järjestikkune raisatud supervõimalus! 83. minutil lükkas palli edasi van Persie, Robben lidus kaitsjate vahelt läbi ja sai taas Casillasega vastamisi jäädes palli maha võtta. Puude oli aga sedavõrd ebaõnnestunud ja kaitsjad said segada, et vastu liikunud Casillasel õnnestus pall endale kahmata. Raevunud Robben nõudis üliagressiivselt penaltit, kuid sai kohtunik Howard Webbilt ise kollase. Finaalide rekordilise arvu kollaseid kaarte määranud mees tegutses siiski õigesti ja läbi mängu otsustavalt, lubades küll kumbaski kastis läbi paar veahõngulist situatsiooni, mille maailmameistritiitlit otsustav penaltiväärilisus aga samuti äärmiselt kaheldav oli.
Neist vast markantseim leidis aset kohe peale viigiseisul lõppenud normaalaega, lisaaja teisel minutil. Vahetuses sekkunud Fabregas jättis palli Iniestale, kellele karistusala joonel jõuliselt sisse sõideti. Pall veeres edasi Xavile, kelle löögijalale samuti võimaluseta ise palli võita pihta põrutati. 95. minutil sai pinevuses keevas atmosfääris keskväljal palli Hispaania, Iniesta lükkas kiirelt suurepärase läbisöödu Fabregasele, kes pääses väravavahiga vastamisi. Võinuks sööta kõrvale Villale, ent noormees lõi ise ja Stekelenburg tõrjus. Vale otsus jättis aina enam ründavad hispaanlased järjekordselt tulemuseta. Vana jalgpallitrafaretsus ütleb, et kui ise ei löö, lüüakse sulle. 96. minutil sai Holland nurgalöögi, peaga sai värava ees suurepäraselt kohalt löögile kaitsja Mathijsen, ent halvasti suunatud pall lendas üle värava. 100. minutil mängisid Fabregas ja Villa läbi Navase, kes äärelt triblas ja peale lõi. Pall võttis rikošeti van Bronckhorstist ja lendas ette nurka, kust Stekelenburg lööki oodates ära oli hüpanud, ent tabas küljevõrku. Lisaaja teisele poolele tuli seega vastu minna endiselt väravateta ning ka kahtluseta, kes senisest mängust võitu enam vääris.
106. minutil tuli lõpuks vahetuses Torres, ent mäng võttis taas tuld 109. minutil, kui Heitinga tõmbas rumalalt maha Iniesta. See oli mehele teine kollane kaart ja seega jäi Holland kümmekond minutit enne lisaaja lõppu vähemusse. Sellegipoolest tundusid teist MM-finaali järjest enam kui tõenäolised penaltid. Hispaanial olid aga teised mõtted. 126. minutil andis Torres äärelt tsenderduse. Hollandlased suutisid pallile jala vahele saada, ent see maandus Fabregase jalal. Too lükkas kiire läbisöödu Iniestale, kes - jäänud nurga alt väravavahiga vastamisi - võttis ühe puutega palli endale kõrgel põrkel ette ja lõi teisega täie jõuga tagumisse nurka. Stekelenburg oli võimetu ning hispaanlased tormasid tähistama eduseisu. Oranžid omakorda tormasid joonekohtuniku juurde, nõudmaks suluseisu. Iniesta küll viibis seal Torrese tsenderduse ajal, ent värav ise oli juba puhas mis puhas, jättes siia vähe vastuoluhõngu. Mathijsen sai kollase kaardi vaidlemise, Iniesta aga särgi ära võtmise eest. Hollandil enam auru polnud ja mõned minutid hiljem võisid Hispaania rõõmupidustused alata! 2008. aasta Euroopa meister, varasem pidev kõrgete lootustega ebaõnnestuja oli süvendanud oma kohta maailma jalgpalli tipus. 1:0 võit tuli teenitult ja ehkki võib väita, et turniiri parimat jalgpalli Hispaania ei näidanud, polnud selle pretendendiks mitte finaalis vastas seisnud Holland, vaid pronksiga leppima sunnitud Saksamaa. Ja ka neil oli võimalus ise finaalis mängida, ent Hispaaniale jäädi alla üsna kindlalt.
Peale mängu pildusid hollandlased mürgiseid kommentaare kohtuniku aadressil, ent need võib lugeda kaotusevalu arvele. On kahju, et nii suure saavutuse järel väärikalt lahkuda ei suudeta. Kuigi finaali kaotada on mõrkjas, tuleb nentida, et Holland tegi väga hea turniiri ja väärib hõbedat igati. Samaväärselt väärib kulda Hispaania.

Kaptenid Iker Casillas ja Giovanni van Bronckhorst juhivad meeskonnad väljakule.

Turniiri ja maailmajalgpalli tähti, Arjen Robben löömas vastu Casillase jalgu Hollandi parimat võimalust.

David Villa parim võimalus haarata endale turniiri kuldne jalgpallisaabas - löögi ette jääb hetk varem eksinud Heitinga jalg.

Väravavahiga vastamisi pääsenud Cesc Fabregas suunamas lööki vastu tolle käsi.

Andres Iniesta trampimas jalgade alla Hollandi unistusi ja täitmas kodumaalaste omi - hetk hiljem on seisuks 1:0.

26-aastane Iniesta, särgil viide varalahkunud sõbrale, tähistamas oma 9. väravat koondisesärgis.

Hispaania koondis tähistamas poodiumil kauaoodatud maailmameistritiitlivõitu.

Võidurõõmus koondis, kes kõigi eelduste kohaselt peaks olema tugevaks tiitlipretendendiks ka nelja aasta pärast.

Pages: 1 · 2 · 3 · 4 · 5