kõike mida inimhing võib välja lugeda
ärapõlenud maailma jäänukeist
ei suuda kunagi enam tunda need,
kes ei saa mõelda juhtunust

otsused, mis on ära visatud tuulde
meenutavad end põlevas aroomis
puhastada ei suuda tänavaid
ei ümbersünni vihm
ei pisarad
ei meretuuled
ei ohked ega hüüded

peegeldavad tänavad möödunut
nii ammust
sammud, mida lugeda enam ei suuda
rõõmuhõiked, mis ammu enam ei kõla
viha, mis leegina ei põle
hirm, mis peeglina ei värise

maailmast, kus lahkunud on hinged
riigist, mille piire enam loeta
tänavast, millest mälestusi pole
majast, kus põrandad ei karju

kuskilt vabadust leida
kuskilt silmasära pilgata
kuskilt õhturõõme kanda

tuhatorm sai kutsutud
ja vastuse mürin oli selge
ja vihased sammud kõlasid
ja raputasid hinge