John Grey

Kodutreppidel istub Toomas Televiisor, 30, hiljuti abielus - tänapäeval lesestunud. Mõttes ripub töölt lahkumine, puhkusele minek või isegi kolimine ja mitte ei suuda otsustada milline valik see kõige õigem või toredam on. Kontorirottidega jagatud õlled on mõjutanud perspektiivi, aga pigem pinnale toonud ainult sisemise-Toomase arvamused. Kindel on ta aga enda hetkeseisu adekvaatsuses või täpsemalt selle puudumises.

‘aitab kah’

23 päeva hiljem leiab härra Televiisor taaskord ennast treppidelt. Vanad, tolmused kohvrid kükitavad rohekaks toonitud seina ääres ja varsti-varsti saabub takso. Mõned tunnid hiljem peaks Toomas Prantsusmaa poole lendama. Korteri-kasside eest lubas hoolt kanda altkorruselt Edgar. Vanamehel on küllalt aega ja tahtmist ja Toomas on teda piisavalt aidanud nii mõnelgi korral - riiuleid ikka vaja riputada, potte liigutada, seinu värvida ja vaipa puhastada.

auto mootor kajab vaikselt läbi esiukse

Pariisis on Toomas eksinud. Kell on kuskil kahe ja viie vahel hommikul. Kauguses kumab päike ja peibutab päeva algust. Tema tolmused kohvrid on kuskil hotellitoas, aga kus suunas temast hotell on ei oskaks ta pakkuda isegi siis, kui ta poleks viimased eurod kulutanud jookide peale.

kaks kuud on möödas

Toomase seiklused on ammu läbi, aga siiamaani mõtleb ta Pariisi peale. Nädal aega nii eemale minna raputas härra Televiisori eksistentsi tavaparameetritest välja. Tööl tunneb ta ennast ebamugavalt ja isegi Edgariga ei räägi ta enam nii tihti. Kassidel on ükskõik, aga Toomas tunneb, et midagi on valesti. Teab, et elult võiks rohkem saada ja õhtuti voodis lamades hiilivad kohvrite tolmused aroomid talle pähe ja unenägudesse.

aasta on möödas, aeg taaskord puhkusele minna

Toomas ei taha enam tööle tagasi minna. Peaaegu aasta on ta mõelnud seiklustele väljamaal. Rootsi ehk? Või ootab teda hoopis Lõuna-Korea? Lennujaamas teatatakse, et vähemalt nädal aega ei lenda ükski lennuk, kuna operatsioonitornis toimunud õnnetus põletas läbi enamik kesksüsteemidest ning levis edasi ka lennukitele, mis olid torniga ühenduses. Pääsesid vaid mõned lennukid ja kahjuks polnud härra Televiisori sõiduk nende hulgas.

Toomas peaks kolm nädalat istuma korteris.

Esimesel esmaspäeval avastab Toomas end sadamast - ta ei taha kuskile kindlasse kohta minna, tahab lihtsalt ära. Kaks ja pool nädalat on tal aega, et leida ennast ja siis peab ta naasema. ID-kaart on tal korras. Soome lennujaam on avatud ja töökorras, peatub Toomas vaid väikses Helsinki kohvikus, et natuke süüa, sest varajane lennujaamatoit on kehast juba läinud. Eesti keelega sarnases keeles kõnetab Toomast brünett ja pakub talle kohvi - viimane näeb kurnatud välja, järgneb vestlus.

hommik algas sama brünetti diivanil ja möödus kesklinnas

Kuskil Helsinki korteris otsustab Toomas, et kaardimängus on aeg alla anda. Sõbralik jooming jätkub köögilaua taga ja viinapitsid tühjendavad ennast justkui ise. Härra Televiisor naudib uut seltskonda peaaegu sama palju kui Pariisi kui mitte isegi rohkem. Diivanit lubatakse veel kaheks nädalaks.

pool aastat hiljem väljas sajab ja Toomas vaatab Eesti poole

Töökoht on nüüd teises riigis, kus on lõbusam. Vanad sõbrad on endiselt Eestis, aga piisavalt on siin nüüd neid, keda inseneri- ja ka matemaatikapaberitega härra Televiisor sõpradeks kutsub. Puhkuseid on tal nüüd rohkem ja kui jõuab, siis veedab neid vahel Eestis, kui süda kutsub, aga vahel on hea Põhja-Soomes päikest, sauna või kala võtta.

Härra Televiisor ei karda enam puhkuselt naasemisi, aga abiks on ka uued kohvrid, mis mahutavad küll vähem kraami, aga näevad paremad välja.